Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küpros võib järgmisena euroalal abi vajada
Küprosest võib saada neljas euroala riik, mis on sunnitud välisabi paluma – riigil on väga raske oma panku Kreeka kriisi eest kaitsta.
„Küpros tunneb järjest tugevamalt Kreeka kriisi mõjusid ja riigil ei pruugi olla muud väljapääsu kui paluda Euroopast abi,“ ütles ajalehele Wall Street Journal Nikosia Euroopa ülikooli professor Alex Apostolides. „EFSFist abipalumine on järjest tõenäolisem, see on peaaegu juba vältimatu.“
Küprose parlament kiitis hiljuti heaks plaani riigi suuruselt teise panga väljaaitamiseks, pärast seda, kui pank kirjutas seoses Kreeka võlgade restruktureerimisega korstnasse ca 2 miljardit eurot.
Riik on taganud panga uute aktsiate emissiooni, mis toimub sel kuul. Kuna erainvestorite huvi jääb ilmselt väheseks, võib riigil sellest tekkida ca 1,8 miljardi euro suurune kohustus. See tähendaks Küprose eelarvedefitsiidi kärisemist enam kui 10%-le SKPst.
Euroopa päästemehhanismid tuleksid Küprose väljaaitamisega toime, kuid see oleks järjekordne meeldetuletus, et senised jõupingutused pole suutnud kriisi levimist peatada.
Kreeka krahh võib kummutada ka Küprose pangandussüsteemi ning sundida ka selle riigi eurost lahkuma, kirjutas WSJ.
Küprose kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus kõigub 14% tasemel. Kaks reitinguagentuuri on Küprose riigivõlakirjad investeerimisjärgu reitingust ilma jätnud.
Läinud aastal sai Küpros 2,5 miljardi euro suuruse laenu Venemaalt, praegu käivad läbirääkimised Hiinaga, kuid aega võib jääda napiks. Viimastel päevadel on Küprose ametnikud vihjamisi avalikkusele mõista andnud, et riik võib vajada euroala päästemehhanismide abi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.