11 juuni 2012

Omanikult võetud laenud luubi all

Saku Suurhalli vähemusaktsionär Tallinna linn ei ole rahul ettevõtte kasvavate laenukohustustega suuromanike Marcel Vichmanni ja Oliver Kruuda ees ning nõuab firmas erikontrolli.

Suurhalli kohustused suuromaniku ehk Kruuda ja Vichmanni kontrollitava Pivotali ees kasvasid 2010. aasta lõpuks ligi 3,5 miljoni euroni ehk aastaga enam kui neli korda. Ettevõtte intressikulu ulatus samal ajal käibega samasse suurusjärku, maksmist ootab ka 1,7 miljoni eurone laen SEB-lt.

Pealinn tahab uurida aastaid 2008–2011, lisaks ei olda rahul kuue miljoni euroni küündiva koondkahjumi ja laenude tagasimaksmisega.

“Aasta tagasi hääletasid aktsionärid maha Suurhalli juhtkonna põhikirjaparandused. Tallinna linna esindaja arvati Suurhalli nõukogust välja,” põhjendas Tallinna linna aktsionäriõigusi esindav abilinnapea Arvo Sarapuu, miks esitas erikontrolli korraldamise ettepaneku. “Suurhall ei ole 11 tegevusaasta jooksul ühelgi aastal kasumisse jõudnud, otse vastupidi – kahjum suureneb iga päevaga. Sellise olukorra kommenteerimiseks aktsionäridele antud Suurhalli juhtkonna vastused on manipulatsioon või peitusemäng ja omanikud selgitusi ei anna.”

Pealinn väikeaktsionäride eest väljas. Sarapuu sõnul esindab linn erikontrolli nõudes B- ja C-aktsiate omanikke, kes oma vähem kui 10% osaluse tõttu ei saa seda ise teha. Sarapuu sõnul teeb linnavalitsus Suurhalli küsimustes otsuse 20. või 27. juunil. Sarapuu lisas, et Suurhalli juhtkond, pidades silmas Vichmanni ja Kruudat ning ettevõtte tegevjuhti, avaldas 6. juunil Äripäevas aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise teates linna ettepaneku erikontrolli korraldamiseks moonutatud kujul. “Kuigi juhtkond viitab üldkoosoleku teates Tallinna linna algatusele korraldada erikontroll, ei vasta ajalehes avaldatu aktsionäride üldkoosoleku otsuse projektile, mille Tallinna linn Suurhalli juhtkonnale esitas,” märkis ta.

Sarapuu viitas erikontrolli tähtaja toomisele varasemale ajale ehk 30. septembri asemel 5. septembrile ja täiendavale punktile, et Tallinna linn on sunnitud maksma audiitorfirmaga erikontrolli lepingu sõlmimiseks Suurhalli pangakontole kulude katteks ettemaksuna 9900 eurot, ning et erikontroll tehakse ainult tingimusel, kui ettemaks on laekunud.

Suurhalli üks omanikke ja seni avalikkuses halli teemadel sõna võtnud Marcel Vichmann ei olnud valmis sel teemal enne jaanipäeva rääkima, tuues põhjuseks enda välismaal viibimise.

Riik kahjumiauku täita ei kavatse. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala vahendas ministeeriumi seisukohta, öeldes, et ei näe põhjust olla erikontrolli vastu, olgugi et linnavalitsus soovib auditeerida perioodi, mille vältel Tallinna linn oli äriühingu nõukogus esindatud ühe liikmega.

“Teadaolevalt käivad praegu läbirääkimised äriühingu ja võlausaldajate vahel,” lausus ta, toonitades, et pankroti teemal ei ole otstarbekas spekuleerida seni, kuni äriühing pole läbirääkimisi võlausaldajatega lõpule viinud.

Kuna riik on korduvalt väljendanud seisukohta, et tal puudub strateegiline huvi olla Suurhalli aktsionär, siis lihtsalt kahjumite katmiseks riik Haavala sõnul raha juurdepanemist ei kaalu. “Põhimõtteliselt on riik valmis oma osaluse võõrandama, kui keegi selle ostmisest huvitatud oleks. Praegu ei ole keegi huvi üles näidanud,” lisas ta.

Tegevjuht usub finantsmure lahenemisse. Saku Suurhalli võlausaldajad Vichmann, Kruuda ja SEB pank jõudsid märtsis ettevõtte laenude teenindamises lahendusele lähedale, usub kauaaegne Suurhalli turundusjuht ja praegune tegevjuht Helen Leetsaar.

“Selle aasta märtsis oli hetk, kus jõuti päris lähedale sellele, millega töösse minnakse, aga see ei ole veel rakendunud. Sellest on vara rääkida,” rääkis Leetsaar restruktureerimisettepanekust. Kas kreeditorid on ka pankrotiavaldusega ähvardanud, Leetsaar öelda ei soovinud. “Omanikud, kes on ka kreeditorid, ei ähvarda oma ettevõtet pankrotiga,” toonitas ta.

Leetsaare ametisoleku ajal ei ole omanikud tema sõnul täiendavaid sissemakseid teinud, samuti ei ole laiendatud kapitali ega võetud laenu. Küll on omanikud majandusraskustest väljaaitamiseks ettevõttesse raha pannud, mille tõttu on ka ettevõtte kohustused suurenenud, lisas ta.

Leetsaar on kindel, et enne laenu äramaksmist ei ole ka võimalik aastatega kuhjunud kuue miljoni euro suurust kahjumit katta, sest tegevuskasumit teenib Suurhall juba aastaid.

“Kui omal ajal ei oleks tehtud otsust võtta sellist laenu hoone ehitamiseks, siis tõenäoliselt oleks jäänud see hoone ehitamata, või oleks pidanud rahastama kuidagi teistmoodi. Aga lihtsalt äritegevusest laenu tagasi maksta on suhteliselt mõeldamatu,” selgitas ta.

Audiitor vibutab näppu

Audiitor räägib likvideerimis- ja lõpparuandest. Juba viis aastat Rocca al Mare Suurhalli auditeerinud Rimess OÜ vandeaudiitor Artur Suits on rääkinud, et firmal on suured makseraskused ja kui omanikud raha juurde ei pane või muul moel laene tagasi maksta ei ürita, tuleb mõelda ettevõtte likvideerimis- ja lõpparuandele.Suitsu sõnul seisab samasugune märkus ka möödunud aasta majandusaruandes, mis vajab aktsionäride heakskiitmist 28. juunil.Kust aga läheb piir, et juhatusel tuleb teha pankrotiavaldus? “Kui ettevõte on maksejõuetu ega jaksa kohustusi täita,” vastas Suits. Ta ei osanud öelda, miks ei ole pank esitanud suures võlas Suurhalli vastu pankrotiavaldust. “Ju neil on siis teineteisemõistmine ja kokkulepe ning läbirääkimised käivad,” eeldas Suits.

 

 Tasub teada

Kohustusi rahast aastaid rohkem

Suurhalli kohustused 2010. aasta lõpu seisuga

1,7 mln eurot ehk 26,3 mln krooni SEB panga ees. Tähtaeg oli 02.02.2010. Lisaks laenu põhiosale olid tasumata intressid summas 150 000 ja viivised 170 000 eurot.Laen suuromanikelt 2,7 mln eurot.Lühiajalised kohustused ületasid käibevara 5,1 mln euro ehk 79,9 mln kr võrra, kasvades aastaga enam kui kolm korda. See viitab audiitori hinnangul märkimisväärsetele makseraskustele.Lühiajalised kohustused on ületanud käibevara viimased viis aastat.

Allikas: AS Rocca al Mare suurhall

 

Taust

AS Rocca al Mare Suurhall

Tegutseb 2001. aastast, Eesti suurim siseareen.Omanikud: OÜ Pivotal ehk Oliver Kruuda ja Marcel Vichmann – 68,61%;riik – 15,5%; Tallinna linn – 15,79%.Kahjum 2011: 491 533 eurot, kogukahjum 6,1 mln eurot.Kahjumis alates valmimisest – ainus erand oli 2006. aasta, kui ettevõte sai hoone ümberhindamise tõttu 1,8 miljonit eurot kasumit.

Hetkel kuum