- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pindalatoetust soovib üle 17 000 maakasutaja
Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii toetuste taotlejate arv kui ka toetusaluse maa pindala. 2011.aastaga võrreldes on taotlejaid umbes 300 võrra rohkem.
„Enne kui detsembrikuus toetuste väljamaksmisega alustada saab, on palju tööd ees nii põllumeestel kui ka PRIA-l. Toetuse soovijatel tuleb täita nõudeid seoses maaga, PRIAs aga kontrollitakse kõigi taotluste puhul nii dokumente kui andmeid ning käiakse klientide juures kohapeal,“ ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. „Paljudele saadame ka järelepärimisi, kui on vajadus andmeid täpsustada.“
Meetmete lõikes kujunes tänavu toetuste taotlemine selliselt:
Ühtne pindalatoetus (ÜPT) – 16 767 taotlust 912 048 ha kohta. Kõige rohkem on taotlejaid Võrumaal (2024), ent taotlusalust maad on kõige rohkem Lääne-Virumaal (103 919 ha).
Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust ja heinaseemne täiendavat otsetoetust maksab Eesti riik oma eelarvest lisaks ELi rahastatavale ÜPT-le. Neid toetusi taotlesid vastavalt 6345 ja 48 põllumeest.
Ebasoodsamate piirkondade toetust soovib lisaks 9178 taotlejat 380 111 hektarile.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetusel oli 1926 taotlejat 430 686 hektaril.
Mahepõllumajandusliku tootmise toetust soovivad 1389 põllumeest 124 928 hektarile, 853 loomapidajat mahepõllumajanduslikult tunnustatud karjatatavatele loomadele ning 115 mahetootjat taotlesid mahetoetust mahetunnustatud kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele. Mahe-põllumaad on kõige rohkem Tartumaal (15 218) ja Viljandimaal (13 025 ha).
Poollooduslike koosluste toetust taotles 933 puisniitude ja teiste koosluste hooldajat kokku 26 551 hektarile.
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust on Eestis võimalik saada ’Sangaste’ rukki kasvatamiseks (49 taotlejat, 1129 hektarit).
Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust saab samuti kohalike liikide säilitamiseks – Eesti maatõugu veise kasvatamiseks (173 taotlejat, 659 veist), Eesti raskeveo hobuse kasvatamiseks (59 taotlejat, 237 looma), Eesti tõugu hobuse kasvatamiseks (337 taotlejat, 1627 hobust) ja Tori hobuse pidamiseks (215 taotlust, 478 hobust).
Hetkel kuum
Loomade karjatamise toetust võib taotleda veiste, lammaste, kitsede ja hobuste karjatamiseks rohumaal – seda soovivad 2575 taotlejat seoses 118 193 loomaga.
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kasutamisel kehtivad piirangud, mille hüvitamiseks makstavat toetust soovib 1623 taotlejat 23 745 ha kohta.
Natura 2000 alal asuva metsamaa analoogse toetuse taotlusi võttis vastu ja menetleb SA Erametsakeskus – neid taotlusi laekus tänavu 4782. Sihtkaitsevööndisse taotleti toetust 10 160 hektarile, piiranguvööndisse 46 375 ha.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele