Paabut: reaalpalga kasv aeglustus

Järgneb Annika Paabuti kommentaar:

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutopalk selle aasta II kvartalis 5%, ulatudes 900 euroni kuus. Reaalpalga kasv ulatus vaid 1,1%, mille tingis osaliselt aeglustunud (nominaalne) palgakasv, aga ka inflatsioonitempo aeglustumise edasilükkumine. Nimelt on hinnad kasvanud jätkuvalt ning suuresti administratiivselt reguleeritud hindade tõusu tõttu. Enim kasvas brutokuupalk aastatagusega võrreldes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel (vastavalt 13,4%). Keskmisest kiiremini kasvas brutokuupalk ka ehituses ja töötlevas tööstuses ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel (vastavalt 12,5%, 8% ja 9%). Maakondade lõikes oli II kvartalis kiireim brutokuupalga aastakasv Hiiumaal ja Lääne-Virumaal (vastavalt 13,2% ja 12%). Keskmisest kiiremini kasvasid palgad ka Lääne- ja Järvamaal (7,9% ja 8%). Kesisemat palgakasvu oli täheldada aga Jõgeva-, Võru- ja Viljandi maakondades (vastavalt 0,9%, 1,3% ja 1,5%).

Hinnatasemega korrigeeritult palk (ehk reaalpalk) kasvas aastases võrdluses ehituses peaaegu 9%, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel pea 10% ning majutuses ja toitlustuses üle 5% ja töötlevas tööstuses üle 4%. Palgakasv on seega kiireim tegevusaladel, mis on seotud peamiselt siseturuga (ehitus, majutus ja toitlustus, kunst, meelelahutus ja vaba aeg) ja/või kus ettevõtjad on enim silmitsi kvalifitseeritud tööjõu nappusega (töötlev tööstus). Majutuse ja toitlustuse tegevusala tööjõukulusid on kahtlemata mõjutanud ka jätkuvalt kõrge Eestit väisavate turistide hulk – hotellide täituvus on majutusettevõtete sõnul olnud sel aastal erakordselt hea, mis omakorda võimaldab nii palku tõsta kui ka uusi töötajaid värvata. Ehituse tegevusala mõjutab aga enim avaliku sektori investeeringute kiire kasv ning ka kvalifitseeritud tööjõu nappus. Nimelt peavad paljud Eestis toimetavad ettevõtted konkureerima töökäte pärast meie põhjanaabrite ettevõtjatega ning paljud kriisiaastatel töö kaotanud oskustöölised on leidnud püsiva ameti just seal. Siseturu tähtsuse kasvule viitab ka see, et viimase nelja kvartali keskmise reaalpalga aastakasvudest on täheldada kiireimat kasvu just ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses ja kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel.

Selle aasta keskmiseks palgakasvuks ootame 6,5% ning seda eeldusel, et teenindava sektori palgakasv aasta teisel poolel kiireneb. Lisaks mõjutab keskmise palga kujunemist jätkuvalt juba praegu ettevõtjaid pitsitav kvalifitseeritud tööjõu probleem. Reaalpalk meie hinnangul kasvab aasta keskmiselt 2,3%.