Bernanke usub kriisimeetmete mõju

Peamine vaidlus keskpankade poliitikas käib praegu selle üle, kas erakorralised kriisimeetmed seavad ohtu raskelt kätte võideldud madala inflatsiooni, või tuleks need hoopis muuta keskpankade mandaadi osaks, kui baasintressid on peaaegu nullis, ilma et oleks suudetud vastu seista kõrgest tööpuudusest ja aeglasest majanduskasvust tingitud deflatsiooni laastavale mõjule.

USA keskpankurid kogunevad 12.-13. septembril, et arutada uute prognooside põhjal USA majanduse seisu ning meetmeid, et enam kui kolm aastat 8% piiri ületanud töötust alla tuua. Bernanke sõnul põhjustavad sellised pikad kõrge tööpuudusega perioodid tohutut „inimtalendi kaotust“ ning võivad majandusele struktuurset kahju teha.

Analüütikud tõlgendasid Bernanke sõnu, et USA keskpank on juba septembris valmis rakendama täiendavaid kriisimeetmeid.

Samas on USA keskpanga tugiostuprogramm, mille maht küünib 2,3 triljonile dollarile, ainest andnud arvukatele kriitikutele ja skeptikutele. Osad kardavad inflatsiooni, teised laenuraha liigsest odavusest mitte kõige targemaid investeerimisotsuseid. Samuti ohtu, et tugiostude mõju jääb iga raundiga järjest väiksemaks.

Ka poliitilised reaktsioonid on ägedad. Vabariiklased on oma presidendikampaaniasse võtnud keskpanga poliitika ülevaatamise. Kriitikute sõnul juhib keskpank avalikkuse tähelepanu eelarvereformide vajaduselt kõrvale.

Jackson Hole’is kõlas kriitika ka Bernanke arvamuse kohta, et majanduse aeglane toibumine ja kõrge tööpuudus on enam tingitud majanduse tsüklilisest nõrkusest kui pikaajalistest struktuursetest probleemidest nagu vajalike oskustega tööjõu puudus.

„Elevant ruumis on küsimus, kas USA majanduses on tegemist struktuurse muudatusega,“ ütles St. Louis'e föderaalse reservpanga president James Bullard. „See tähendaks, et tsükliline kohanemine, mis on tavalise majandustsükli tähenduses võimalik, on juba ära olnud ning mis edasi juhtub, on juba väga erinev tavalisest reaktsioonist majanduse langusele.“