Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigipilv loob võimalusi vigade paraduseks

    Fakt ei ole sama, mis informatsioon. Fakt on puhas ja kuiv number, informatsioon on aga seostatud, taustsüsteemiga rikastatud faktide kogu. LEO ehk Läbipaistev Eesti omavalitsus on rakendus omavalitsuste finantsandmete vaatamiseks ning annab esmakordselt võimaluse lisaks kuivadele faktidele nagu näiteks – kõige suurema kulutaja, kõige suurem sissetulek või suurim võlakoorem – minna sammukese edasi ja süüvida ka sisusse.

    LEO esimesel avaliku kasutamise päeval tekkis ajakirjandusse juba mitu artiklit teemal “kõige suuremad”. Selline edetabelite tootmine ei anna aga paraku ruumi sisuliseks diskussiooniks ega  aita kaasa omavalitsuste efektiivsemale toimimisele. Kui vaatad suhtarve, peaks alati vaatama ka suuremat pilti – mõni 100% kulude kasv võib tähendada muutust ühelt eurolt kahele ega oma suures pildis olulist kaalu. Või mõnes valdkonnas esmapilgul “kõige enam” kulutanud omavalitsus ei pruugi olla enam kõige esimene, kui vaadata kulusid üle mitme aasta või kulutust elaniku kohta.
    LEO annab küllaga infot sisulisteks, Eesti majanduse kasvule kaasa aitavateks ettepanekuteks. Vaadates kas või näiteks valdade lõikes mõõdikut “Likviidsed varad” selgub, et meil on päris mitmeid valdu, kellel on raha pangakontodel hoiul. Juuni seisuga kokku lausa 60 miljonit eurot,  enim Illuka (ligi 5 miljonit) ja Rae vallas (4,5 miljonit). Vaadates, kuidas nende varadega toimetatakse, selgub, et 75% sellest hoitakse arveldusarvel ja 25% deposiidis. 2011. aastal teenisid vallad hoiustamiselt 228 tuhat eurot ehk tagasi arvutades maksid pangad valdadele intressi 1,92%.
    Lihtne matemaatiline tehe näitab, et kui vabal arveldusarvel olevast rahast panna veel kas või veerand deposiiti, teeniks vallad aastas juurde teise 228 tuhat eurot. See peaks olema võimalik, sest pool rahast jääks ju ikkagi veel arveldusarvele. Tõsi, see puudutaks vaid umbes 5–6 valda, aga see ei muuda asja olemust. Küsimus on, kuidas seda raha võiks kasutada otstarbekamalt? Tänu LEOs kasutatavale visuaalsusele tegin selle analüüsi vähem kui minutiga. Kas see on kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise, täpsemini varade juhtimise teemal lahtisest uksest sissemurdmine või võiks kõik analüütiliselt ja majanduslikult mõtlevad inimesed ettepanekuid teha?
  • Hetkel kuum
Ott Aava: enamik idufirmasid ei jää ellu. See on hea
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Kaks dividendiaktsiat, mida tasub praegu osta
Viimasel ajal on Wall Streetil moes kasvuaktsiad. Motley Fool Stock Advisori analüütikud jagasid aga Yahoo Finance vahendusel soovitusi, millistesse dividendiaktsiatesse tasuks praegu investeerida.
Viimasel ajal on Wall Streetil moes kasvuaktsiad. Motley Fool Stock Advisori analüütikud jagasid aga Yahoo Finance vahendusel soovitusi, millistesse dividendiaktsiatesse tasuks praegu investeerida.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Saaremaa Piimatööstus kukkus juustu pärast kahjumisse
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Euroopa riigipead ei suutnud von der Leyeni teises ametiajas kokkuleppe jõuda
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni uuesti ametisse nimetamine ning Kaja Kallase saamine Euroopa Liidu välisasjade juhiks paistis olevat ühe õhtusöögi kaugusel, tegelikkuses vajatakse rohkem aega.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni uuesti ametisse nimetamine ning Kaja Kallase saamine Euroopa Liidu välisasjade juhiks paistis olevat ühe õhtusöögi kaugusel, tegelikkuses vajatakse rohkem aega.