• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigipilv loob võimalusi vigade paraduseks

    Fakt ei ole sama, mis informatsioon. Fakt on puhas ja kuiv number, informatsioon on aga seostatud, taustsüsteemiga rikastatud faktide kogu. LEO ehk Läbipaistev Eesti omavalitsus on rakendus omavalitsuste finantsandmete vaatamiseks ning annab esmakordselt võimaluse lisaks kuivadele faktidele nagu näiteks – kõige suurema kulutaja, kõige suurem sissetulek või suurim võlakoorem – minna sammukese edasi ja süüvida ka sisusse.

    LEO esimesel avaliku kasutamise päeval tekkis ajakirjandusse juba mitu artiklit teemal “kõige suuremad”. Selline edetabelite tootmine ei anna aga paraku ruumi sisuliseks diskussiooniks ega  aita kaasa omavalitsuste efektiivsemale toimimisele. Kui vaatad suhtarve, peaks alati vaatama ka suuremat pilti – mõni 100% kulude kasv võib tähendada muutust ühelt eurolt kahele ega oma suures pildis olulist kaalu. Või mõnes valdkonnas esmapilgul “kõige enam” kulutanud omavalitsus ei pruugi olla enam kõige esimene, kui vaadata kulusid üle mitme aasta või kulutust elaniku kohta.
    LEO annab küllaga infot sisulisteks, Eesti majanduse kasvule kaasa aitavateks ettepanekuteks. Vaadates kas või näiteks valdade lõikes mõõdikut “Likviidsed varad” selgub, et meil on päris mitmeid valdu, kellel on raha pangakontodel hoiul. Juuni seisuga kokku lausa 60 miljonit eurot,  enim Illuka (ligi 5 miljonit) ja Rae vallas (4,5 miljonit). Vaadates, kuidas nende varadega toimetatakse, selgub, et 75% sellest hoitakse arveldusarvel ja 25% deposiidis. 2011. aastal teenisid vallad hoiustamiselt 228 tuhat eurot ehk tagasi arvutades maksid pangad valdadele intressi 1,92%.
    Lihtne matemaatiline tehe näitab, et kui vabal arveldusarvel olevast rahast panna veel kas või veerand deposiiti, teeniks vallad aastas juurde teise 228 tuhat eurot. See peaks olema võimalik, sest pool rahast jääks ju ikkagi veel arveldusarvele. Tõsi, see puudutaks vaid umbes 5–6 valda, aga see ei muuda asja olemust. Küsimus on, kuidas seda raha võiks kasutada otstarbekamalt? Tänu LEOs kasutatavale visuaalsusele tegin selle analüüsi vähem kui minutiga. Kas see on kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise, täpsemini varade juhtimise teemal lahtisest uksest sissemurdmine või võiks kõik analüütiliselt ja majanduslikult mõtlevad inimesed ettepanekuid teha?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.