Eesti koondab jõud ravi ekspordiks
Eesti raviasutuste juhid on hakanud üha enam tervishoiuteenuste ekspordile mõtlema ja suvel moodustati selleks raviekspordi klaster, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tuleva aasta 25. oktoobriks üle võtma patsientide vaba liikumise direktiivi, mis on üks raviekspordi klastri loomise põhjusi. Teenusmajanduse Koda MTÜ eestvedamisel ühendasid suvel jõud 21 asutust ja moodustasid ekspordiklastri Medicine Estonia. Tulemusi loodetakse hiljemalt kolme aasta pärast, kui projektile punkt pannakse.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on projekti üks suurliikmeid.
“Oleme omavahel kokku leppinud, et klaster tegeleb turundusega ja on toeks kontaktide loomisel. Müügitegevus on iga haigla enda teha, klastri kaudu äri käima ei hakka,” ütles haigla juhatuse esimees ja klastri juhatuse liige Tõnis Allik.
Klaster silub haiglate kogemust. Alliku sõnul on projektis osalevate partnerite kogemus teenuste eksportimisel on üsna erinev: ühed alles plaanivad lähiaastatel sellega tegelema hakata, teised on teenuseid juba pikka aega eksportinud ja nende sissetulekutest annavad välismaised patsiendid märkimisväärse osa.
“Klastri üks eesmärke ongi kogemuste vahetamine raviasutuste vahel. Väikese riigi puhul nagu Eesti on mõistlik nii suuri ettevõtmisi alustada ühiselt, sest koos jõuab rohkem,” lisas ta.
Alliku sõnul on regionaalhaigla peamised ekspordiartiklid seni olnud rasvumise kirurgiline ravi ehk bariaatriline kirurgia ja nukleaarmeditsiin.
“Tavaliselt tekib huvi teenuste vastu valdkondades, kus kohalikul turul king pigistab. Näiteks ei ole Venemaal välja arendatud kilpnäärme joodravi jaoks spetsiifilisi palateid,” jätkas ta. Enamik nukleaarmeditsiini teenuseid vajavaid patsiente tuleb Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse Peterburist ja selle ümbrusest.
Soomlased juba kohal. Bariaatrias moodustavad välispatsientidest valdava osa soomlased. Allik selgitas, et paljud inimesed, kes seda protseduuri soovivad, ei lange riikliku rahastamise kriteeriumide alla, kuna nende probleem ei ole veel piisavalt suur. Seepärast on nad sunnitud tarbima tasulist teenust kas Soomes kohapeal või mujal. Sellistes olukordades, kus ravi tuleb oma taskust kinni maksta, hakkabki patsient rohkem ringi vaatama.
Allik märkis Vene turgu kommenteerides, et seal konkureerib Eesti peale riiklike ka kohalike erahaiglatega, mille hinnad lähenevad Lääne-Euroopa hindadele ja on meie omadest kaugel ees. Teine aspekt on teenuste kvaliteet. “Uuringud näitavad, et Vene patsient ei usalda tihti sealse avaliku haigla arsti, ja kui on võimalus, läheb ta ravile pigem piiri taha,” ütles regionaalhaigla juht.
Septembri algul toimunud Medicine Estonia avaseminaril tõi klastri juhatuse liige Raul Niin raviteenuste ekspordi väljakutsetest rääkides esile vajaduse võita sihtriikide usaldus. “Seoses Euroopa Liidu uue direktiivi rakendamisega kasvab konkurents patsientidele ning selleks peavad Eesti teenuseosutajad valmis olema,” märkis Niin. Tema sõnul on Medicine Estonia üks soove arendada klastrisse kuuluvate partnerite konkurentsivõimet Euroopas.
Ka EASi välisesindaja Helsingis Valdar Liive märkis, et Soome turule siirdumiseks tuleb kohalike usaldus välja teenida. Pelgalt see, et meie teenused on odavad, ei müü. Liive soovitas sideme loomiseks võtta ette ühisprojekte soomlastega, et huvi korral koos näiteks Vene turule edasi liikuda.
Endine EASi välisesindaja Moskvas Tõnu Steinberg märkis, et Venemaa raviturismi põhimootor ei ole mitte niivõrd sealsete arstide halb tase, vaid moodsa tehnoloogia ja sellest tuleneva praktika puudumine. Tehniline mahajäämus Eestist on seal viis kuni seitse aastat.
Steinbergi sõnul on ainuüksi Moskvas üle 200 raviturismile pühendunud reisibüroo. Patsientide põhihuvi on koondunud onkoloogilise ravile ja ortopeediale.
Ehkki ekspordiprojekti esialgne lõpp on plaanitud kolme aasta pärast, sõltub selle jätkumine ettevõtmise edukusest.
Alliku sõnul on tähtis ka see, et klastri tegevusest tõusev tulu võimaldab kodus hoida kõrgelt haritud meditsiinispetsialiste. “Parem tulgu patsiendid mujalt siia, kui et meie arstid Eestist ära peavad minema,” rõhutas ta. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna koosseisuväline projektijuht Mari Amos kõneles septembris Medicine Estonia avaseminaril Euroopa Liidu direktiivist patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius.
Direktiiv näeb ette üht hinnakirja kõigile. Amos tõi eesseisvatest muudatustest välja, et raviteenuste hinnakiri peab olema nii eestlasele kui ka väljamaalasele sama.
Eesti patsiendi jaoks tekib 2013. aasta oktoobris võimalus teatud tingimustel saada vajalikku tervishoiuteenust ning osta väljakirjutatud ravimit ja meditsiiniseadet igas Euroopa Liidu liikmesriigis.
Amos lükkas ümber levinud väärarusaama, et edaspidi võib patsient Eestist välismaale minna ja saab seal automaatselt tasuta ravi.
Tegelikult tuleb tal teenuse eest kõigepealt oma rahakotist tasuda ning Eestisse naastes taotleda haigekassalt raha tagastamist.
Seejuures hüvitatakse summa Eesti Haigekassa hinnakirja alusel ja ülejäänu tuleb patsiendil maksta siiski oma taskust. Haigekassal võtab hüvitiste määramine aega kuni pool aastat.
Amos märkis, et juba praegu on välismaal Eesti arste, kes võiksid seal hakata eesti keeles teenust osutama, mis Eesti patsientidele siis teatud mahus ka hüvitatakse.
Mis on mis
Medicine Estonia
Raviekspordi klastris on nii era- kui ka riigiasutusiSA Põhja-Eesti RegionaalhaiglaAS Ida-Tallinna KeskhaiglaAS Lääne-Tallinna KeskhaiglaAS HoolekandeteenusedAS Ortopeedia ArstidAS Taastava Kirurgia KliinikKliinik32 OÜDermatoonkoloogia Kliinik OÜ (Dr Niine Nahakliinik)Quattromed HTI Laborid OÜKeila Taastusravikeskus ASAS FertilitasOÜ Almeda KliinikMMG Taastusravi OÜArstlik Perenõuandla OÜVähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus ASTallinna TehnikaülikoolTallinna ÜlikoolRakuravi MTÜEesti Terviseturismi Ühendus MTÜSpordimeditsiini SAMTÜ Eesti Tervisetehnoloogiad