• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kosmoseteadlane: suur ebaõnn algab detailidest

    Suur ebaõnnestumine algab detailidest, rääkis rahvusvahelise kosmoseülikooli õppejõud ja 50aastase kosmoseprojektide kogemusega Bernd Madauss Pärnu juhtimiskonverentsil.

    Ta tõdes, et rakettidega seotud ebaõnnestumistel on Euroopas pikk ajalugu, kuigi viimastel aastakümnetel on tulemused  oluliselt paranenud.
    Madauss meenutas, et 1960ndatel ebaõnnestusid lubamatult paljud kosmoseprojektid. "Tegemist polnud rahvusvahelise programmiga, vaid riikide koostööga ja probleemid tekkisid kas või kokkulepitud ühise keele puudumisest. Näiteks Itaalia ja Saksamaa koostöös kasutati tehnika ühendamiseks tähestiku põhjal nimetatud pistikuid, mõtlemata, et saksa ja itaalia tähestik pole identsed," jutustas ta.
    Üks olulisemaid õppetunde sellistest ebaõnnestumistest on Madaussi jaoks olnud topeltkontroll. Kontrollnimekirjad on vältimatud tööriistad, sest vead detailides võivad olla jaburad, ent hävitada miljonite dollarite väärtuses tehtud tööd.
    "Näiteks ühel juhul kirjutati vale tarkvara. See tundub lihtsalt uskumatu! Ent veelgi kurioossem näide on see, kuidas koristaja unustas kord oma lapi raketi mootorisse," loetles Madauss aja jooksul ette tulnud vigu.
    Teadlane tõmbas ka hulga paralleele kosmoseprojektide ja ettevõtete juhtimise vahel. "Olenemata organisatsiooni suurusest ja tugevusest ei ole keegi haavatamatu. Eriti keeruline on tegutsemine valdkonnas, kus tehnoloogia või väliskeskkond muutub väga kiiresti. Peamine on saada probleemidele jaole õigel ajal. Kõigel siin maailmas on elutsükkel. Oluline on kasutada projektide puhul kontrollpunkt,e veendumaks, et liigutakse õiges suunas," rääkis Madauss Pärnus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.