• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 23.10.12, 08:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swed sai 39 mln eurot kvartalikasumit

Swedbanki Eesti üksus teenis tänavu kolmandas kvartalis 38,5 miljonit eurot kasumit.
Laenumahud suurenesid kolmandas kvartalis 0,9% (0,1% alates 2011. aasta lõpust). Laenuportfelli kasvu mõjutasid nii laenud ettevõtetele kui eraisikute tarbimislaenud. 
Panga peadirektori Priit Perensi sõnul on Swedbanki tulemusi mõjutanud euribori intressimäära rekordiliselt madal tase. "Teiseks meie tulemusi oluliselt mõjutanud teguriks on ettevõtete kasvanud huvi uute laenude võtmise vastu. Ka näitas suvel Swedbanki poolt läbi viidud uuring, et Eesti tööstusettevõtted on uuteks investeeringuteks valmis. Näib, et aeg investeerimiseks on nüüd koos sügisega kätte jõudnud – seda on näha meie laenuportfellist, mis on pärast üsnagi pikaks veninud langusperioodi taas kasvama hakanud," rääkis ta.
Swedbanki Eesti üksuse üheksa kuu kasum oli 136 miljonit eurot võrrelduna 137 miljoniga aasta varem samal perioodil. Kolme kvartaliga suurenes hoiuste maht 4,8% (247 miljonit eurot), seejuures eraklientide hoiused 5,2% ning ettevõtete hoiused 4,5%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtete hoiused kasvasid tulenevalt eksporditulude laekumisest, eraisikute hoiuste suurenemisele aitasid kaasa töökohtade loomine ning palgakasv. Swedbanki deposiitide turuosa oli 31. augusti seisuga 46,9% (45,6% 2011. aasta lõpus). Laenude ja hoiuste suhtarv vähenes 112%ni (2011. aasta lõpus 117%).
Selle aasta esimeses kolmes kvartalis vähenesid laenukahjude eraldised 11,5 miljonit eurot, võrrelduna 0,6 miljoni euro suuruse laenukahjude eraldiste kasvuga mullu samal perioodil. Laenukahjude eraldiste suurus Eestis oli mõjutatud ettevõtete ja eluasemelaenude portfellidest. Tulenevalt laenude mahakandmisest jätkus probleemsete laenude mahu vähenemine, mis oli kolmanda kvartali lõpus 316 miljonit eurot (406 miljonit 2011. aasta lõpus).
Riskiga kaalutud varad vähenesid võrreldes aasta algusega 193 miljoni euro võrra tasemele 4351 miljonit eurot. Krediidikvaliteedi paranemisele aitasid peamiselt kaasa reitingute paranemine, tagatiste kasvanud väärtus ning kasvav uute kvaliteetsete laenude väljastamine.
Puhas intressitulu vähenes kolme kvartali lõikes 14,6% (22,5 miljonit eurot) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, tulu vähenemist põhjustasid madalamad baasintressimäärad. Puhas teenustasutulu vähenes samal ajal 1,9% (0,8 miljonit eurot) põhjustatuna peamiselt maksete ja väärtpaberitega seotud teenustasutulude langusest. Nii aktiivsete klientide arvu kasv kui tehinguaktiivsuse suurenemine viitavad majanduskeskkonna paranemisele Eestis.
Kulud olid kolme kvartali lõikes 9,2% võrra (7,8 miljonit eurot) väiksemad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, olles kantud peamiselt IT- ja nõustamiskulude vähenemisest. Töötajate arv vähenes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 69 inimese võrra (4,5%). Kulude ja tulude suhtarv püsis kolme kvartali arvestuses muutumatuna, jäädes tasemele 0,38.
Swedbanki 2012. aasta neljanda kvartali tulemused avaldatakse 30. jaanuaril 2013.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele