Kreeka „päästmist“ valus vaadata

Jõupingutused Kreeka majanduse jalule aitamiseks pole suutnud kindlustada kõige olulisemaid reforme, mis tagaksid majanduse konkurentsivõime, ütles IMFi endine esimene asedirektor John Lipsky.

„Seda on olnud valus vaadata, kui vähe on arutatud seda, mis on Kreeka jaoks kõige olulisemad probleemid. Selleks on pidev konkurentsivõime nõrgenemine euroalasse kuuludes,“ ütles Lipsky eile Kopenhaagenis. „Kui seda ei arstita, ei ole Kreeka majanduse jaoks edukat lahendust ei üht ega teistpidi,“ vahendas agentuur Bloomberg.

Kärpemeetmed muudavad Kreeka majanduse rasket seisu veelgi hullemaks ega loo alust majanduskasvu taastumiseks, ütles Lipsky. „Kõike seda saanuks oluliselt paremini teha.“

Kreekal, millele terendab kuues aasta majanduslangust, tuleb kõrvaldada kaubandustõkked ning suurendada eksporti, et majandus uuesti kasvama saada.

„Kui vaadata kui hämmastavalt väikese osa moodustab Kreeka majandusest väliskaubandus, ehkki riik ise on väike, on ühel või teisel moel selge, et erihuvid on hoidnud Kreeka majandust ühisturust eemal,“ ütles Lipsky. „See peab muutuma ja see tähendab efektiivseid meetmeid huvigruppide, turutõkete, poolmonopolide ja ebaefektiivsete riigifirmade vastu.“

Kreeka valitsus esitas kolmapäeval parlamendile eelarvekava, kus prognoosib tuleval aastal majanduslanguse jätkumist 4,5% pärast 6% suurust SKP langust sel aastal. Võlatase kerkib tuleval aastal 189,1%-le SKPst ning jõuab tipust läbi alles 191,6% tasemel 2014. aastal. Veerand tööealistest on tööta.

„Mul on raske kuulata käsitlusi, et valik on kasvu või kärbete vahel,“ ütles Lipsky. „Põhiküsimus on struktuursetes reformides. Kui Kreeka, Portugal ja lõpuks ka Hispaania ja Itaalia ei suuda taastada oma majanduse euroliidus kaotatud konkurentsivõimet, on raske näha, kuidas nad oma majanduse ja rahanduse jalule saavad.“