Eesti pankurid võlakriisile kiiret lahendust ei näe

"Finantseerime end ise ja meie majanduskasv ei põhine sisetarbimisel," ütles Perens. Laenude ja hoiuste suhe on alanenud 180% pealt 110%-le.

Danske panga Eesti filiaali juht Aivar Rehe muretses, kas Kreeka partnerid ei saada mitte n.ö head raha halvale järele. Kui riigi võlatase läheneb 200%-le SKPst (Kreeka valitsuse prognoosi järgi 2014. aastal 192% SKPst), on raske uskuda, et 25%se tööpuudusega riik suudab võla aastaks 2020 jätkusuutlikumale 120% tasemele viia.

Rehe arvates tuleks esmalt võlatase mõistlikule tasemele viia ja siis vaadata, mida uue rahaga teha. Ja see ei puuduta Kreekat üksi. Kuni doonorid on valmis uut raha peale andma, pole investoritel survet investeeringuid ümber hinnata - nii ei alane ka võlatasemed.

Nordea Eesti juht Vahur Kraft vaatas võlakriisi lahendamise kulgu pigem positiivsest vinklist, tõstes esile, et tänaseks on selgelt maha märgitud kriisi lahendamise etapid ja teed.

"Turvavõrgustik on olemas läbi ESMi ja Euroopa Keskpanga. Asi nüüd nii hull ka pole," ütles Kraft, rõhutades eelkõige põhimõttelist muutust keskpanga rollis. Sisuliselt on varem vaid inflatsioonile keskendunud keskpank valmis võlakirjaturul piiramatus mahus tugioste tegema. See on oluline paradigma muutus.

Juba on tulemusi näha - Hispaania ja Itaalia võlakirjade intressimäärad on alanenud, riikide eelarvedefitsiidid vähenemas. Ka pankadevahelisel turul on usaldus ettevaatlikult taastumas.

Ent kõige sellega on võidetud vaid aega. Priit Perensi sõnul ei tule võlakriisile sisulist lahendust enne, kui Euroopa lahendab oma struktuurse tööpuuduse probleemi, mis sai alguse juba seitsmekümnendatel aastatel, kui teatud tööstusharusid hakati Euroopast välja viima. Et elatustaset hoida, võeti laenu.

SEB Eesti juht Riho Unt möönis samuti, et praeguse majandusmudeli juures elavad Euroopa riigid üle jõu ning valijatele antud lubadused ületavad majanduse võimalused mitmekordselt. Samas on positiivne, et kriisi lahendamiseks astutud sammud hakkavad tulemusi andma.

Euroala ühtse pangandusliidu loomise kiitsid pankurid ühel meelel ettevaatlikult heaks, mööndes, et palju detaile on veel lahtised. Samas on selge, et kui soovitakse üleriigilise panganduse jätkumist, peavad ühtsele järelevalvele lisanduma edaspidi ka pangandusliidu ülejäänud osad, sealhulgas ühtne hoiuste tagamise süsteem, märkis Kraft.