Pankurid võlakriisile kiiret lõppu ei näe

Kohati on asjad hullemakski läinud, nentisid eile uudisteagentuuri BNS ja Eesti Pangandusliidu ümarlaual võlakriisi üle arutlenud pangajuhid. Kreeka võlatase läheneb kõigist pingutustest hoolimata 200%-le SKPst.

“Mina lahenemist ei näe, ikka kobame pimeduses,” ütles Swedbank Eesti juht Priit Perens.

Kreekale veel raha? Danske panga Eesti filiaali juht Aivar Rehe muretses, kas Kreeka partnerid ei saada mitte head raha halvale järele. Raske on uskuda, et 25%se tööpuudusega riik suudab võla aastaks 2020 jätkusuutlikumale 120% tasemele viia.

Rehe arvates tuleks esmalt võlga vähendada ja siis vaadata, mida uue rahaga teha. Ning see ei puuduta Kreekat üksi. Kuni aga doonorid on valmis uut raha peale andma, pole investoritel survet oma investeeringuid ümber hinnata.

Positiivsemast vinklist vaatas võlakriisi lahendamise kulgu Nordea Eesti juht Vahur

Kraft, tõstes esile, et praeguseks on selgelt maha märgitud kriisi lahendamise etapid ja teed.

“Turvavõrgustik on olemas ESMi ja Euroopa Keskpanga kaudu. Asi nüüd nii hull ka pole,” ütles Kraft, rõhutades eelkõige põhimõttelist muutust keskpanga rollis. Varem vaid inflatsioonile keskendunud keskpank on valmis võlakirjaturul piiramatus mahus tugioste tegema. See on oluline paradigma muutus.

Juba on ka tulemusi näha – Hispaania ja Itaalia võlakirjade intressimäärad on alanenud, riikide eelarvedefitsiidid vähenemas. Pankadevahelisel turul on usaldus ettevaatlikult taastumas.

Ent kõige sellega on võidetud vaid aega. Perensi sõnul ei tule võlakriisile sisulist lahendust enne, kui Euroopa lahendab oma struktuurse tööpuuduse probleemi, mis sai alguse juba seitsmekümnendatel aastatel, kui teatud tööstusharusid hakati Euroopast välja viima. Et elatustaset hoida, võeti laenu.

SEB Eesti juht Riho Unt möönis samuti, et praeguse majandusmudeli juures elavad Euroopa riigid ikka üle jõu ning valijatele antud lubadused ületavad majanduse võimalused mitmekordselt.

Euroala ühtse pangandusliidu loomise kiitsid pankurid aga ühel meelel ettevaatlikult heaks, mööndes, et palju detaile on siiski veel lahtised.

Samas on selge, et kui soovitakse üleriigilise panganduse jätkumist, peavad ühtsele järelevalvele lisanduma ka pangandusliidu ülejäänud osad, sealhulgas ühtne hoiuste tagamise süsteem, märkis Kraft.

Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul on Eesti praegu võimalikeks uuteks probleemideks paremini valmis kui paar aastat tagasi.Eesti majandus on nii era- kui ka avalikus sektoris välislaenamisest sõltumatuks muutunud ning  majanduskasv ei põhine eelkõige sisetarbimisel.Laenude ja hoiuste suhe on alanenud 180 protsendi pealt 110%-le.