Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankurid võlakriisile kiiret lõppu ei näe

    Euroopa ühtse pangandusliidu idee on hea ning koos euro­ala turvavõrgu teiste elementidega, eelkõige Euroopa Keskpanga olulise rollimuutusega, on see turge rahustanud, kuid sisulist lahendust euroala võlakriisile veel ei ole.

    Kohati on asjad hullemakski läinud, nentisid eile uudisteagentuuri BNS ja Eesti Pangandusliidu ümarlaual võlakriisi üle arutlenud pangajuhid. Kreeka võlatase läheneb kõigist pingutustest hoolimata 200%-le SKPst.
    “Mina lahenemist ei näe, ikka kobame pimeduses,” ütles Swedbank Eesti juht Priit Perens.
    Kreekale veel raha? Danske panga Eesti filiaali juht Aivar Rehe muretses, kas Kreeka partnerid ei saada mitte head raha halvale järele. Raske on uskuda, et 25%se tööpuudusega riik suudab võla aastaks 2020 jätkusuutlikumale 120% tasemele viia.
    Rehe arvates tuleks esmalt võlga vähendada ja siis vaadata, mida uue rahaga teha. Ning see ei puuduta Kreekat üksi. Kuni aga doonorid on valmis uut raha peale andma, pole investoritel survet oma investeeringuid ümber hinnata.
    Positiivsemast vinklist vaatas võlakriisi lahendamise kulgu Nordea Eesti juht Vahur
    Kraft, tõstes esile, et praeguseks on selgelt maha märgitud kriisi lahendamise etapid ja teed.
    “Turvavõrgustik on olemas ESMi ja Euroopa Keskpanga kaudu. Asi nüüd nii hull ka pole,” ütles Kraft, rõhutades eelkõige põhimõttelist muutust keskpanga rollis. Varem vaid inflatsioonile keskendunud keskpank on valmis võlakirjaturul piiramatus mahus tugioste tegema. See on oluline paradigma muutus.
    Juba on ka tulemusi näha – Hispaania ja Itaalia võlakirjade intressimäärad on alanenud, riikide eelarvedefitsiidid vähenemas. Pankadevahelisel turul on usaldus ettevaatlikult taastumas.
    Ent kõige sellega on võidetud vaid aega. Perensi sõnul ei tule võlakriisile sisulist lahendust enne, kui Euroopa lahendab oma struktuurse tööpuuduse probleemi, mis sai alguse juba seitsmekümnendatel aastatel, kui teatud tööstusharusid hakati Euroopast välja viima. Et elatustaset hoida, võeti laenu.
    SEB Eesti juht Riho Unt möönis samuti, et praeguse majandusmudeli juures elavad Euroopa riigid ikka üle jõu ning valijatele antud lubadused ületavad majanduse võimalused mitmekordselt.
    Euroala ühtse pangandusliidu loomise kiitsid pankurid aga ühel meelel ettevaatlikult heaks, mööndes, et palju detaile on siiski veel lahtised.
    Samas on selge, et kui soovitakse üleriigilise panganduse jätkumist, peavad ühtsele järelevalvele lisanduma ka pangandusliidu ülejäänud osad, sealhulgas ühtne hoiuste tagamise süsteem, märkis Kraft.
    Taust
    Eestil parem seis
    Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul on Eesti praegu võimalikeks uuteks probleemideks paremini valmis kui paar aastat tagasi.Eesti majandus on nii era- kui ka avalikus sektoris välislaenamisest sõltumatuks muutunud ning  majanduskasv ei põhine eelkõige sisetarbimisel.Laenude ja hoiuste suhe on alanenud 180 protsendi pealt 110%-le.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Bitcoini ekspert ootab krüptoraha tungimist pensionifondidesse
Krüptoraha spetsialistid vaidlevad siiani, kas bitcoin on digitaalne kuld või väärtusetu rämps, ent maailma suurimatele varahalduse hiiglastele tundub krüptoraha üha enam meelt mööda olevat.
Krüptoraha spetsialistid vaidlevad siiani, kas bitcoin on digitaalne kuld või väärtusetu rämps, ent maailma suurimatele varahalduse hiiglastele tundub krüptoraha üha enam meelt mööda olevat.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu andis omavalitsustele maamaksu tõstmiseks vabamad käed
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.