- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pankurid võlakriisile kiiret lõppu ei näe
Euroopa ühtse pangandusliidu idee on hea ning koos euroala turvavõrgu teiste elementidega, eelkõige Euroopa Keskpanga olulise rollimuutusega, on see turge rahustanud, kuid sisulist lahendust euroala võlakriisile veel ei ole.
Kohati on asjad hullemakski läinud, nentisid eile uudisteagentuuri BNS ja Eesti Pangandusliidu ümarlaual võlakriisi üle arutlenud pangajuhid. Kreeka võlatase läheneb kõigist pingutustest hoolimata 200%-le SKPst.
“Mina lahenemist ei näe, ikka kobame pimeduses,” ütles Swedbank Eesti juht Priit Perens.
Kreekale veel raha? Danske panga Eesti filiaali juht Aivar Rehe muretses, kas Kreeka partnerid ei saada mitte head raha halvale järele. Raske on uskuda, et 25%se tööpuudusega riik suudab võla aastaks 2020 jätkusuutlikumale 120% tasemele viia.
Rehe arvates tuleks esmalt võlga vähendada ja siis vaadata, mida uue rahaga teha. Ning see ei puuduta Kreekat üksi. Kuni aga doonorid on valmis uut raha peale andma, pole investoritel survet oma investeeringuid ümber hinnata.
Positiivsemast vinklist vaatas võlakriisi lahendamise kulgu Nordea Eesti juht Vahur
Kraft, tõstes esile, et praeguseks on selgelt maha märgitud kriisi lahendamise etapid ja teed.
“Turvavõrgustik on olemas ESMi ja Euroopa Keskpanga kaudu. Asi nüüd nii hull ka pole,” ütles Kraft, rõhutades eelkõige põhimõttelist muutust keskpanga rollis. Varem vaid inflatsioonile keskendunud keskpank on valmis võlakirjaturul piiramatus mahus tugioste tegema. See on oluline paradigma muutus.
Juba on ka tulemusi näha – Hispaania ja Itaalia võlakirjade intressimäärad on alanenud, riikide eelarvedefitsiidid vähenemas. Pankadevahelisel turul on usaldus ettevaatlikult taastumas.
Ent kõige sellega on võidetud vaid aega. Perensi sõnul ei tule võlakriisile sisulist lahendust enne, kui Euroopa lahendab oma struktuurse tööpuuduse probleemi, mis sai alguse juba seitsmekümnendatel aastatel, kui teatud tööstusharusid hakati Euroopast välja viima. Et elatustaset hoida, võeti laenu.
SEB Eesti juht Riho Unt möönis samuti, et praeguse majandusmudeli juures elavad Euroopa riigid ikka üle jõu ning valijatele antud lubadused ületavad majanduse võimalused mitmekordselt.
Euroala ühtse pangandusliidu loomise kiitsid pankurid aga ühel meelel ettevaatlikult heaks, mööndes, et palju detaile on siiski veel lahtised.
Hetkel kuum
Samas on selge, et kui soovitakse üleriigilise panganduse jätkumist, peavad ühtsele järelevalvele lisanduma ka pangandusliidu ülejäänud osad, sealhulgas ühtne hoiuste tagamise süsteem, märkis Kraft.
Taust
Eestil parem seis
Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul on Eesti praegu võimalikeks uuteks probleemideks paremini valmis kui paar aastat tagasi.Eesti majandus on nii era- kui ka avalikus sektoris välislaenamisest sõltumatuks muutunud ning majanduskasv ei põhine eelkõige sisetarbimisel.Laenude ja hoiuste suhe on alanenud 180 protsendi pealt 110%-le.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele