Ruth Oltjer – üleilmse haardega bakterihävitaja

Enne ärimaailma asumist oli Ruth ka lugupeetud arst. Aasta ettevõtja auhinnagalal torkas pisike naine tumedate mehelike pintsakute vahel oma punase kleidiga silma. On seisukoht, et erksavärviline kostüüm muudab enesekindlamaks, kuid Ruthil justkui polekski seda tarvis - pärast auhinna välja kuulutamist soovis iga "pintsak" end koos temaga pildile sättida.

Ruth Oltjer on loonud eduka desinfektsioonivahendeid tootva keemiaettevõtte Chemi-Pharm, mis võitleb mikroobidega ja kogub tuntust eri mandritel. Eestis kasutab tema ettevõtte tooteid umbes 85% haiglatest, lisaks Euroopale ja Venemaale on nüüd sihikul Aasia. Terendab ka võimalik koostöö NATOga. Kuid kes on see daam, kelle sõrm on päästikul?

Ruth Oltjer on põline tallinlane. Ta sündis 22. oktoobril 1959. aastal Nõmmel ja kasvas pere ainsa lapsena. Tema kodune õhkkond oli vürtsitatud inglaslike kellaviieteede ja intellektuaalsete jutuajamistega. Seega ei tundnud Oltjer lapsepõlves end kuidagi üksikuna. Muidugi korraldati ka naabrilastega põnevaid mänguretki - Oltjer mängis isegi korvpallivõistkonnas -, kuid suurema osa ajast paelusid teda vestlused täiskasvanutega. Prantsuse juurtega vanaemal ja saksa juurtega vanaisal käis palju külalisi ning sageli loeti tee kõrvale eri keeltes maailmakirjandust.

Kui täna reisib Oltjer vaheldumisi Ameerika, Aasia ja Eesti vahet, siis lapsepõlves veetis ta lisaks Nõmmele palju aega ka Hiiumaal. Nii tema emal kui isal oli suur igatsus mere järele, mis siis suviti pere saarele viis. Täna jõuab Ruth Hiiumaale küll harva, viimati viis aastat tagasi. Peasüüdlaseks selles on tihe elugraafik.

Oltjeril on kaks tütart. Brita töötab Aivar Pilve büroos vandeadvokaadina ja Greta lõpetab Uppsala ülikoolis magistrantuuri. Mõlemad on juristid. Ruth Oltjeri abikaasa Andres töötab perefirmas müügijuhina.

Kui me reede õhtul pärast tööpäeva Ruthiga kohtume, on tal minu jaoks aega tunnike. Ta röövib selle hetke kohvripakkimise ajast. Ees on sõit New Yorki, järjekordsele tööreisile.

Me kohtume Mustamäe haigla kõrval Soku pubis, sest sinna on hea PERHist tulla. Ja PERH on Ruthi firma üks suurkliente Eestis.

"Kaisa, lepime kohe kokku, et sinatame teineteist," lausub Oltjer kohtudes avalalt naeratades ja lisab, et talle ei meeldi teietamine kohe üldse. Jää murdub raginaga.

"Sündisin teadmisega, et tahan saada arstiks," lausub Ruth ja lisab, et veidi innustas teda lapsepõlves ka vanaisa õde, kes oli samuti arst. "Tänu sellele olid mul ülikooli meditsiini õppima minnes vist küll kõik arstiteaduse raamatud juba läbi loetud," lisab ta.

Täna pole Ruthil vastuvõttudeks enam piisavalt aega, hoolimata sellest, et tal on toimiv arstilitsents. "Tunnen, et olen mõtlemiselt ja käitumiselt arst," ütleb ta igatsevalt.

Ettevõte Chemi-Pharm kasvas välja isiklikust probleemist. Ruthil tekkis kohalikest desinfitseerimisvahenditest allergia ning ta hakkas enda ja oma asutatud Telliskivi perearstikeskuse jaoks paremaid vahendeid otsima. Lõpuks ostis need 1996. aastal Inglismaalt sisse. Sõna levis ja mõni aasta hiljem pani Ruth aluse ettevõttele Chemi-Pharm, mille algkapitaliks oli just valminud raamatu honorar. Algul oli ettevõttel osanikke Inglismaalt ja ka Eestist. Kuid aja jooksul teised loobusid ja tänaseks kuulub firma vaid Oltjerite perele.

Kuigi äriilma peetakse ülekohtuselt pigem meeste pärusmaaks, siis enese kehtestamine ärimaailmas pole Ruthi jaoks olnud mingi imenipp. "Mina pole tunnetanud seda meeste mängumaana. Telliskivi perearstikeskust asutades ma tundsin, et kui panen punase pintsaku selga, siis mul on rohkem energiat," meenutab ta ja lisab, et naisele annab värvilise riideeseme kandmine sära ja enesekindlust.

Tema sõnul ei peaks naised muutuma nö meestemaailmas ka ise meesteks, vaid jääma naiselikuks. "Julgustaksin naisi ettevõtlusega rohkem tegelema," märgib Ruth ja lisab, et naised tõmbuvad juba eos tihtilugu tagasi ega arene juhtpositsioonile välja. See võib olla kinni nõukogude ajas, kui tegutsesid valdavalt halli ja pruuni pintsakuga mehed ning naine oli kodune.

"Mina läksin juba kolmekuuse lapsega loengutesse. Minu laps oli ka kukupai, aga alati on võimalik leida tasakaal," räägib ta naerdes ja tõdeb, et kui laps oleks rohkem haige olnud, oleks tal ilmselt raskeks läinud.

Mis puutub sookvootidesse, siis usub Ruth, et inimesi peaks valima siiski oskuste põhjal. "Näiteks meie firmas on juhtivatel kohtadel rohkem naisi kui mehi," lisab Ruth naerdes. "Aga mehed ei kurda!"

Ruthi hapra hääle tagant kerkib vestluse käigus esile enesekindel ning inimesi ja inimlikkust väärtustav isiksus. "Naised hindavad ka pehmeid väärtusi, mehed seda nii palju ei tee ja see teebki naistest head juhid," lisab ta.

Chemi-Pharm areneb mühinal, käimas on arenemine Aasia suunal, kus on vaja rohkem teavitus- ja koolitustööd teha. New Yorki plaanib Oltjer seekord jääda kuni detsembrini. "Oleme natuke vaadanud ka WHO ja ÜRO poolt ning NATO hankeid. Kuulame maad, kuidas asjad on. Palestiinas oli praegu üks ÜRO hange, aga seal on vaja eelnevaid registratsioone," räägib Ruth oma seiklusrikkast elust, mis paneb teda ennast jagama eri kontinentide vahel.

"Mul ongi põnev elu! Eelmine kord sai juristist tütar ka reisil kaasas käia ja sellest oli palju abi," lausub ärinaine uhkelt. Tema vanem tütar kuulub ka ettevõtte nõukogusse ning noorem tegeleb kooli kõrvalt ettevõtte lepingutega. Ruthile meeldib, et kogu pere on ühise asja eest väljas. Samas üritavad nad pidulauas tööjutte vältida. Perel on ka kindel traditsioon - pühapäevahommikused pannkoogisöömised.

Kui esimesed kümme aastat kulusid Chemi-Farmil sellele, et arendada välja tooteid, mis oleksid paremad kui need, mis olid toona turul, siis järgmised kümme aastat peaksid kuluma nende toodete tutvustamiseks. "Tegelikkuses meil polegi piire ees, kuhu me areneda ei saaks," lausub Ruth Oltjer.

Kuna töö on Ruthi elustiiliks, siis hobide jaoks jääb aega väheks. "Praegu ma käin peotantsus. Mulle meeldib ka mägedes suusatada, kuid mul õnnestus katki sõita oma mõlemad põlvesidemed, nii et ma annan natuke jalgadele veel puhkust," lausub Ruth.

Naine, kes läheneb ettevõttele nagu sisehaigustearst - kes ta erialalt ju ongi -, ei välista, et naaseb veel kunagi ka tõsisemalt arstikutse praktiseerimise juurde tagasi. "Never say never," lisab Ruth muigega.

Ruth peab end õnnelikuks inimeseks, tal on palju sõpru ja põnev elu. Tema suur kirg on tantsimine, peamiselt seltskonnatants. Kuna ka sõpradel on tegemistegraafik tihe, siis on nad otsustanud aja maha võtta ja teha ühine puhkusereis Dominikaani Vabariiki. "Sõbrad on mu mõttekaaslased - räägin antud juhul neljast Eesti naisjuhist," lisab Oltjer muigega, justkui vihjates meie eelnevale jutuajamisele, et naisi võiks ettevõtluses rohkem olla.

Ruthi sõpradest äridaamid reageerivad esmalt tunnustava, isegi veidi aupakliku vaikusega, kui palun neil teda iseloomustada. "Ta on naiselik, särav ja tark," lausub Ruthi 13 aastat tundev kursaõde Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja ettevõtte Antalis juht Külli Meister. "Temas on rohkem riskijulgust, kui mõnes teises naises - see, kuidas ta on neid frantsiise ja tehaseid üles ehitanud, Venemaa pärapõgus käinud ja nüüd seda Aasia liini ajab. Iga naine ei võta selliseid asju ette," tunnustab Külli Ruthi julgust ja lisab, et tänu tarkusele ja sellele, et ta on ka väga hea inimene, on ta suutnud enda ümber ka hea meeskonna koondada.

Kingabrändi Vivian Vau maaletooja ja kaupluste omanik Vivian Unt tunneb Ruthi aastast 2003, kui nad tutvusid Estonian Euromanagementi kursustel. Ruthist sai tänud Undile ka Vivian Vau kingade armastaja. "Mulle meeldib see, et Ruth ei karda suurelt mõelda. Inimesed sageli piiravad end, kuid Ruth näeb kaugemat horisonti. Ta väärtustab inimesi ja suhteid. Naisjuhtidel on pehmed väärtused hinnas rohkem. Mõned naisjuhid muutuvad muidugi eriti karmiks, kui üritavad meestemaailma sukelduda, kuid tema mitte," rääkis sõbranna Vivian, kelle sõnul on Ruthi puhul oluline see, et ta fokuseerib elus pigem rõõmule ja sellele, mis on hästi. "Meie sõber Elo Kallas ütles kord, et elus ei pea olema kerge, vaid huvitav peab olema. Ruth rakendab seda mõtet palju," lisab Unt.

Samast ajast alates tunneb Ruthi ka Jäneda mõisaproua Elo Kallas, kes hindab samuti tema tarkust ja elukogemust. Samas muutub ta hääl Ruthist rääkides väga rõõmsaks. Kui midagi ekstreemset välja tuua, siis usub ta, et eredatest elamustest võib rääkida alles pärast ühist päikesereisi, sest tegemist on tantsumaaga ja kõik neli sõpra armastavad tantsida. Kui siia lisada ka päike, vein ja hea seltskond, võib aimata, et ega ekstreemsustestki puudu ei jää.