03.12.12, 23:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

2013. aasta lööb kärpekäärid euroala südamesse

2013. aastal ohustab globaalset majanduskasvu kärpemeetmete levimine pea kõigisse arenenud riikidesse. Seni on majandust langusesse kiskuv eelarvekulude kärpimine kontsentreerunud euroala perifeeriasse ja Suurbritanniasse, kuid nüüd tungib see juba euroala südamesse.

Kasv ohus. USAs aeglustab kulude kärpimine ja maksude tõstmine 2013. aastal SKP kasvu vähemalt 1% võrra. Jaapanis lõpeb maavärinale järgnenud rahasüsti ergutav mõju majandusele, samas kui 2014. aastal jõustub uus tarbimismaks. Nii on IMFil õigus, kui prognoositakse, et kiirustatud ja üheaegsed eelarvekärped arenenud riikides varjutavad 2013. aastal maailmamajanduse kasvuväljavaateid.

Paljude arenenud ja arenevate riikide keskpangad on intressimäärasid kärpinud. Ning olukorras, kus majanduskasv on aeglane, inflatsioon vaos, lühiajalised intressimäärad peaaegu nullis ja rahatrükk jätkub, püsivad pikaajalised intressimäärad enamikus arenenud riikides madalal tasemel (erandiks euroala perifeeria, kus riigi maksejõuetuse risk püsib suur). Siis ei ole imestada, et meeleheitlikult tootlust taga ajavad investorid on tormanud aktsiatesse, toorainetesse, laenuinstrumentidesse ja arenevate riikide valuutadesse.

Nüüd näib aga olevat alanud globaalne korrektsioon, mille peamiseks põhjuseks on majanduskasvu kehv väljavaade. Samal ajal on euroala võlakriis jätkuvalt lahenduseta, hoolimata Euroopa keskpanga jõulistest sammudest ning juttudest pangandus-, eelarve-, majandus- ja poliitilisest liidust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ebakindlus. Palju on ebakindlust selles, kuhu tüürib eelarve- ja maksupoliitika, mida võetakse ette võlgadega ning muudel seadusloome rinnetel. USAs on eelarvega seotud kolme liiki probleemid: nn finantskuristik 2013. aasta alguses, mis tähendab suurte maksutõusude ja eelarvekärbete automaatset jõustumist, kui parteid omavahel kokkuleppele ei jõua; uus poliitiline nägelemine riigivõla ülempiiri tõstmise üle; uus lahing lähiaastate eelarvekärbete üle.

Veel üks korrektsiooni põhjus on, et aktsiate hind on juba liiga kõrgeks läinud, kasvu ja kasumi teenimise väljavaated aktsiatelt on järjest kehvemad.

Seotud lood

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

02.07.25, 10:36

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 17:13

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn