2013. aasta lööb kärpekäärid euroala südamesse

Kasv ohus. USAs aeglustab kulude kärpimine ja maksude tõstmine 2013. aastal SKP kasvu vähemalt 1% võrra. Jaapanis lõpeb maavärinale järgnenud rahasüsti ergutav mõju majandusele, samas kui 2014. aastal jõustub uus tarbimismaks. Nii on IMFil õigus, kui prognoositakse, et kiirustatud ja üheaegsed eelarvekärped arenenud riikides varjutavad 2013. aastal maailmamajanduse kasvuväljavaateid.

Paljude arenenud ja arenevate riikide keskpangad on intressimäärasid kärpinud. Ning olukorras, kus majanduskasv on aeglane, inflatsioon vaos, lühiajalised intressimäärad peaaegu nullis ja rahatrükk jätkub, püsivad pikaajalised intressimäärad enamikus arenenud riikides madalal tasemel (erandiks euroala perifeeria, kus riigi maksejõuetuse risk püsib suur). Siis ei ole imestada, et meeleheitlikult tootlust taga ajavad investorid on tormanud aktsiatesse, toorainetesse, laenuinstrumentidesse ja arenevate riikide valuutadesse.

Nüüd näib aga olevat alanud globaalne korrektsioon, mille peamiseks põhjuseks on majanduskasvu kehv väljavaade. Samal ajal on euroala võlakriis jätkuvalt lahenduseta, hoolimata Euroopa keskpanga jõulistest sammudest ning juttudest pangandus-, eelarve-, majandus- ja poliitilisest liidust.

Ebakindlus. Palju on ebakindlust selles, kuhu tüürib eelarve- ja maksupoliitika, mida võetakse ette võlgadega ning muudel seadusloome rinnetel. USAs on eelarvega seotud kolme liiki probleemid: nn finantskuristik 2013. aasta alguses, mis tähendab suurte maksutõusude ja eelarvekärbete automaatset jõustumist, kui parteid omavahel kokkuleppele ei jõua; uus poliitiline nägelemine riigivõla ülempiiri tõstmise üle; uus lahing lähiaastate eelarvekärbete üle.

Veel üks korrektsiooni põhjus on, et aktsiate hind on juba liiga kõrgeks läinud, kasvu ja kasumi teenimise väljavaated aktsiatelt on järjest kehvemad.