5. detsember 2012 kell 21:00

Milline sektor oli suvel kõige tulusam?

Eestis tegutsesid suvekuudel kõige rentaablimad ettevõtted nafta ja kinnisvara alal, selgus erinevaid majandussektoreid kasumlikkuse alusel reastades.

Nii oli statistikaameti andmeil koksi ja puhastatud naftatoodete tootmise valdkonna kasumirentaablus 47,3%. Sel alal tegutseb näiteks AS Eesti Energia Õlitööstus. “Eesti Energia majandustulemustele avaldas kolmandas kvartalis suurimat positiivset mõju just vedelkütuste müügi kasv (+106%). Põlevkiviõli müügist teenisime kolmandas kvartalis tulu 27 miljonit eurot, mis on üle kahe korra enam kui aasta eest,” lausus Eesti Energia juhatuse liige ning kütuste valdkonna juht Harri Mikk.

“Enefit280 uues õlitehases, mis senist tootmisvõimekust kahekordistab, käib kuumkäivitamine ning jaanuaris loodame sealt esimest õli. Meie arvutused ütlevad, et kui naftabarreli hind püsib 65 dollari tasemel või kõrgemal, on põlevkivist õlitootmine kasumlik – juba ligi aastajagu on nafta hind olnud üle 100 dollari. See on andnud suure tõuke valdkonna headele majandustulemustele,” kommenteeris Mikk enda ettevõtte sektori edu.

Kinnisvaras anomaalia. Kinnisvaras oli kasumirentaablus kolmandas kvartalis vaid veidi väiksem – 47,0%. Eften Kinnisvarafondi nõukogu esimeest Viljar Arakast edetabeli esiotsas olemine üllatas. “Enne, kui ma seda infot ise näinud ei ole, ma väga kommenteerida ei taha, aga minu jaoks on see praegu natuke üllatav. Turg on muidu üliaktiivne, ma pole viie aasta jooksul näinud rahavoogu tootva ärikinnisvara turul nii palju kinnisvarapakkumisi, kui oli pärast seda suve,” märkis ta.

Samas tõdes Arakas, et see kolmandasse kvartalisse kasvu tuua ei saanud. “Need tehingud pole veel realiseerinud, palju on veel õhus ja toimumata. Statistikas see küll praegu kuidagi kajastuda ei saa. Siiski võib sinna jõuda selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali sees,” märkis Arakas. Ta lisas, et esmapilgul tundub see olevat statistiline müra, mis võib olla ka ühe ettevõtte näitajate ühekordne efekt, sest hüppeliselt pole midagi paremaks läinud.

Veekogumis, -töötlus ja -varustussektori kasumirentaablus oli kolmandas kvartalis 36,8%. Pärnu Vesi ASi nõukogu esimehe Eino-Jüri Laarmanni sõnul pole nende sektori kasumlikkus talle üllatuseks. “Mis üllatusena see nüüd ikka tuleb. Praegu hoiame joont, et oleks pidev arenemine, meil on käsil ka suured ehitustööd, rajame 50 + 50 km uusi trasse. Meil on veevarustusega hästi läinud, püüame olla parimad,” rääkis ta. Laarmanni sõnul võis kolmanda kvartali kasv tulla ka sellest, et kuna osas kohtades Pärnus kanalisatsiooni üldse ei olnud, rajas ettevõte uued trassid ja uusi kliente tuli palju juurde.

Pärnu Vesi püüab parim olla. “Pärnu linna peale on üks vee-ettevõte, oleme saanud ka linnalt toetust, saime kanalisatsioonid välja ehitada. Kuid meie sektoris on suurem märksõna pigem ikkagi koostöö,” rääkis vee-ettevõtja konkurentsist.

Oma ettevõtte tugevuseks peab Laarmann seda, et vesi antakse hoolimata üldisest hinnatõusust inimestele kätte mõistliku hinnaga. “Praegu materjalid ju kallinevad, hinnad tõusevad kogu aeg, me hoiame asja kontrolli all.” Seda, mis jätkuvale kasumlikkusele sektoris piiri panna saab, Laarmann öelda ei osanud. “Meie töö on elektrimahukas. Kui just ei tule meile ebaloomulikult suuri ressursimakse, kui aga riik seda hüpet ei tee ja kui kõik normaalselt areneb, siis pole häda midagi! Praegu ei näe, et midagi väga ohtlikku kasumlikkusele saaks tulla,” märkis ta. Laarmanni sõnul kukkus neil mõni aeg tagasi palju suuri veetarbijaid ära, kuid tänu uutele klientidele ollakse jälle omadega mäel.

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp märkis, et  ASi Tallinna Vesi käive on suurem kui teistel kokku, sama on ka kasumiga, ja seal peitub ka põhjus, miks sektor nii kasumlikuna paistab.

ASi Ingle juhatuse liikme Veiko Kivimurru sõnul on nemad selles sektoris sees nurkapidi. “Vee kemikaalid moodustavad meie kogutegevusest väga väikese osa. Meie ettevõttele oli kolmas kvartal samasugune kui esimesed kaks, nii käibe kui ka kasumi osas,” rääkis ta.

Kivimurd lisas, et kasumlikkuselt lõpeb tänavune aasta neile veidi paremas seisus kui mullune. Tuleval aastal üritab ettevõte kasumit kasvatada kuni 10 protsenti.

Hulgimüüjatel ees rasked ajad. Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi sektori kasumirentaablus oli seevastu -1,6%. Hulgimüügifirma LTT ASi juhatuse esimehe Tõnu Tõniste sõnul hulgikaubanduse tähtsus väheneb.

“Hulgi­kaubanduse roll väheneb vaikselt. Kaupluste omatooted võtavad hulgikaupmeestelt kaubamärke vähemaks. Paljud jaekauplused suhtlevad ise tootjatega ning toovad otse. Hulgifirmadel on keerulised ajad,” lausus ta kaubandus.ee veebile.

Tõniste sõnul on LTT tugevus spetsialiseerumine lastetoitudele. “Emad ostavad poest ja poodide jaoks on see strateegiline kaubagrupp, mida ei ole kerge asendada. Näiteks veinide kaubagrupis on aga väga palju veinikeldreid, kust veini tuua. Seal on vähe tugevaid ja selgelt eristuvaid kaubamärke, mida tarbija märkab,” rääkis Tõniste.

Ta soovitas hulgimüüjal mõnes kaubagrupis olla tugev, siis on poodidega lihtsam suhelda.

 

Kommentaar

Kinnisvara on aastaid meelistegevuseks olnud

Heido Vitsur, LHV analüütikKinnisvara arendus on Eestis olnud üle aastakümne üks meelistegevustest, sest teistes valdkondades pole lihtsalt nii hästi läinud. Kui võtta koks ja puhastatud naftatoodete tootmine, siis see on üsna piiratud sektor, kus on tegijad juba olemas. See sektor on kogu aeg olnud ka kasumlik. Kui vaadata riigi tuleviku seisukohast, siis kumbki neist ei ole kriitiline. See on mingil määral halb, kriitilised asjad, nagu töötlev tööstus ja teenuste eksport, peaksid olema kapitalile atraktiivsed ja valdkonnad, kus ootab meid põhiline kasumimass.Ühe kvartali tulemused on tihti üsna petlikud. Nagu pankadelgi, kui nad oma provisjone vähendasid ja kasum selle järel järsult suurenes. Siin peab vaatama, millest see kasumlikkus täpselt on tulnud.Ma ei arva, et kasumlikkust saab üldse sektori järgi öelda. On erinevates sektorites ju ettevõtjaid, kes on edukad, ja on neid, kes edukad ei ole.

Hetkel kuum