Ettevõtjaid ärritavad kaudsed maksud

"Oli vist 2002, kui inspekteerimistasud kehtestati, nii väetistele kui taimekaitsevahenditele," meenutas Ameerikas. Tema sõnul võeti selline süsteem kasutusele Soome eeskujul. Ometi kaotasid põhjanaabrid sellise maksusüsteemi üsna pea pärast selle kasutuselevõttu Eestis. Järjekindlate protestimiste tulemusena ei kehti alates sellest aastast taimekaitsevahendite maks.

Baltic Agro arendusdirektori sõnul peab riigi maksusüsteem olema võimalikult lihtne, otsene ja läbipaistev. "Taoline süsteem on aga kaudne hiiliv maksukoormuse tõus, mis ei kajastu üheski statistikas. Maksame riigile niigi makse ja nende eest peab ka suutma järelvalvet korraldada, samuti nagu liiklusjärelevalvet. Oleks ju absurd, kui peaksime veel iga bensiiniliitri pealt liiklusjärelevalvetasu maksma. Sellise asi aga väetiste puhul toimub," rääkis Ameerikas.

Põllumajandusministeeriumile tehtud päringust selgus, et praegu on ministeeriumi valitsemisalas kehtestatud tunnitasud vaid taimekaitse järelevalve (6,42 eurot tund), toidujärelevalve ning veterinaarjärelevalve (mõlemad 9,4 eurot tund) eest, mis on reguleeritud vastavalt taimekaitse-, toidu- ja veterinaarkorraldusseadusega. Muude seaduste alusel tehtava järelevalve eest võetakse riigilõivu.

Ministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev selgitas, et sellised järelevalve tasustamise kokkulepped tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest, milles on liikmesriigid kokku leppinud. Ta lisas, et järelevalvetasudega seonduv Euroopa Liidu seadusandlus on plaanis lähiaastatel üle vaadata ja kaasajastada, et lähendada erinevate liikmesriikide, sealhulgas Eesti praktikaid järelevalvetasude kogumisel.

Autor: Kadri Põlendik, Ave Lepik