Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene muuseumid vaidlevad kohtus varade pärast

    Paberite järgi tegutseb Eestis kaks n-ö vene muuseumi, aga paraku ei ole linnakodanikel võimalik rohkem kui kümne aasta jooksul kogutud eksponaate näha, kirjutas Delovõje Vedomosti.

    Kahe muuseumi vahel on käimas kohtuvaidlus, mille keskmes on hinnanguliselt miljoni euro eest vara. Just nii väärtuslikuks hindas vene ajalooliste kultuuriväärtuste spetsialist Aleksandr Dormidontov eksponaadid, mille omandiõigust nõutavad endale mõlemad muuseumid.
    SA Tallinna Vene Muuseum esitas Harju maakohtule hagi MTÜ Vene Muuseum vastu, nõudes 31. mail 2010 sõlmitud hea tahte lepingu täitmist ja MTÜ käsutuses olevate varade üleandmist sihtasutusele. Vene Muuseumi juht Sergei Ivanov vastab: “Mille alusel? Vene Muuseumil ei olnud ega ole Tallinna Vene Muuseumiga sõlmitud mingeid kokkuleppeid.”
    Muuseum number üks. Veidi üle kümne aasta tagasi asutas tollane riigikogu liige Sergei Ivanov mittetulundusühingu Vene Muuseum. Kujunes välja muuseum, millel olid eksponaadid, raamatukogu ja arhiiv. Vene muuseumi loomise idee leidis toetust ka tavaliste inimeste seas, kes annetasid muuseumile oma perekonnareliikviaid: raamatuid, tarbeesemeid, pilte.
    2004. aastal on sai muuseum enda käsutusse Kadriorus Kumu ja presidendilossi naabruses asuv asuva hoone aadressil Koidula 23. 2005. aastal valmis koostöös kultuuriministeeriumi ja Tallinna linnavalitsusega projekt, mis määratles Eesti Vene Muuseumi riiklik-munitsipaalse staatuse. Lisaks hakati Sergei Ivanovi sõnul valmistama ette projekti, et taotleda rahastamist Euroopa Liidu fondidest. Paraku ei jõudnudki muuseum tegutsema hakata.
    Muuseum number kaks. 2010. aastal sõlmisid Tallina linn ja MTÜ Vene Muuseum kokkuleppe, millega linnavalitsus võttis endale kohustuse avada Vene muuseum. Selle eesmärgi elluviimiseks moodustati sihtasutus Tallinna Vene Muuseum. Nii tekkis Eestis sisuliselt teine vene muuseum.
    Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et kokkuleppe kohaselt oleks uut sihtasutust juhtiv Sergei Ivanov pidanud andma kõik eksponaadid kolme kuu jooksul linna bilanssi. “Linn täitis oma kohustused, moodustades sihtasutuse ja eraldades sellele eelarves raha,” ütles Kõlvart. “Kuid sellele vaatamata ei andnud Sergei Ivanov linnale üle ainsatki eksponaat,” lisas ta.
    “Samal ajal, olles sihtasutuse juht, kulutas Ivanov olulise osa eraldatud rahast endale palga maksmiseks,” lausus Kõlvart. “Me tegime talle mitu ettekirjutust, milles nõudsime kokkuleppest kinnipidamist ja eksponaatide üleandmist ning viitasime muuseumi sisulise töö puudumisele. Lisaks eiras Ivanov nõudmist taanduda MTÜ Vene Muusem juhatusest.”
    Kõlvarti sõnade kohaselt üritas Ivanov istuda korraga kahel toolil. “Selline olukord ei saanud lõpmatuseni kesta, sellepärast langetasime kardinaalse otsuse: vabastada Ivanov ametist ja nõuda eksponaadid kohtu kaudu välja,” lausus Kõlvart.
    Sergei Ivanov aga nimetab linnavalitsuse argumente valeks. Ta näeb juhtunus pigem poliitilisi põhjusi.
    “Hea tahte leping, mille Tallinn ja MTÜ Vene Muuseum 31. mail 2010 sõlmisid ja milles lepinguosalised väljendasid soovi üheskoos tegutseda ning luua tingimused vene kultuuriväärtuste kogumiseks, taastamiseks, uurimiseks ja säilitamiseks, aga ka soovi asutada nende eesmärkide saavutamiseks sihtasutus Tallinna Vene Muuseum, ei ole juriidiline alus mingitele varalistele suhetele, ja ammugi mitte eksponaatide üleandmise nõudmisele,” oponeeris Ivanov.
    “Kui minuga sõlmiti leping, oli väga hästi teada, et ma olen MTÜ Vene Muusem juhatuse liige, ning see ei häirinud kedagi,” jätkas praegune Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. “Kuid Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon lagunes. Tallinna abilinnapea Yana Toom just nii mulle ütleski: “Noh, Sergei Vassiljevitš, saate isegi aru...”
    Vene muuseum, mille tegevus ei jõudnudki alata, sai kogu selle aja rahalist toetust. Näiteks ajavahemikul 2009–2010 eraldas Tallinna kultuuriväärtuste amet MTÜ-le Vene Muuseum 810 000 krooni (5200 eurot). Viimased kolm aastat sai MTÜ kultuuriministeeriumilt tegevuse toetamiseks subsiidiumi – 2876 eurot aastas. See summa oli kuni 2010. aastani kümme korda suurem.
    Tallinna linnavalitsuse andmeil oli ühtekokku tegemist miljoniliste dotatsioonidega, mis tulid nii Tallinna linnalt kui ka kultuuriministeeriumilt.
    Eksponaadid salapeidikus. Viimasel ajal on ajakirjandus mitu korda Ivanovilt küsinud: “Kus on kümne aastaga kogutud eksponaadid? Näita!”
    Telekanal PBK tsiteeris riigikogu liiget Yana Toomi, kes kahtles, kas Vene Muuseumi eksponaadid on üldse alles, pidades võimalikuks, et osa neist on internetioksjonil maha müüdud.
    Linnavalitsuse väitel käib jutt 3763 eksponaadist. Suurema osa sellest nimekirjast moodustavad raamatud, isiklikud arhiivid, ajaloolised artefaktid, aga ka hinnalised pildid ja ikoonid. “Me ei tea, kus eksponaadid asuvad,” ütles Mihhail Kõlvart.
    Ivanov sellele küsimusele ei vasta. Kultuuriministeerium vastas järelepärimisele, et ministeerium ei soovi kohtuvaidlusse sekkuda ja et nende huvi on tagada kultuuriväärtuste säilimine.
    Eksponaatide seisukord valmistab muret ka kollektsionäärile ja vene kultuuriväärtuste asjatundjale Aleksandr Dormidontovile, kes 2000. aastate alguses toetas aktiivselt vene muuseumi loomise ideed.
    “Vene Muuseumi varasid on väga keeruline hinnata,” kommenteeris ta. “Näiteks, kui palju maksab Kilingi-Nõmme kiriku ikonostaas? See on hindamatu! Kogu kollektsiooni hind on vähemalt miljon eurot. Ja kui liita sinna juurde kõik vene muuseumi idee hüvanguks kulutatud raha, on see summa veelgi suurem.”
    Dormidontov märkis, et teist niisugust kollektsiooni ei ole kindlasti enam võimalik kokku saada. Ja isegi juhul, kui kaduma on läinud vaid osa eksponaatidest, tähendab see kohalikule vene kultuurile korvamatut kaotust.
    Vene Muuseumi Kadrioru hoone ümberehitamise projektile kulutati 2 miljonit krooni (128 000 eurot). Need lendasid lihtsalt korstnasse. Nüüd kavatseb linn avada majas lasteaia.
     
    Kommentaar
    Vene Muuseumil koostöö ERMiga
    Ave Toots-Erelt, kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajaOn kahetsusväärne, et vaidluse lahendamiseks ei leitud muud võimalust kui kohtusse minek. Kultuuriministeerium ei soovi sellesse kohtuvaidlusse sekkuda, meie ainus huvi on tagada oluliste kultuuriväärtuste säilimine. Seetõttu abistasime MTÜd hoidlapinna leidmisel. MTÜ ja Eesti Rahva Muuseum (ERM) sõlmisid 12. juunil koostöölepingu, millega lepiti kokku, et ERMi alla luuakse eraldi Vene Muuseumi alakogu ning ERM nõustab MTÜd museaalide kirjeldamisel ja kogu süstematiseerimisel.Kultuuriministeerium ja ERM on seni tegutsenud lähtudes eeldusest, et muuseumikogu kuulub MTÜ-le. Kui kohus peaks teisele järeldusele jõudma, siis tuleb seda otsust loomulikult austada.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Euribor langes kolmapäeval veidi
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
12 kuu euribori intressimäär, mida tavaliselt kasutatakse eluasemelaenude puhul, langes kolmapäeval 3,719 protsendile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Keskturu kõrghooaega varjutavad suvised ehitustööd Tallinna kesklinnas
Vahetult pärast jaanipäeva alustatakse Tallinnas 14 miljonit eurot maksva Lastekodu tänava ulatuslike ehitustöödega, mis muudavad nii kohalike elanike kui ka ettevõtete elu ebamugavaks.
Vahetult pärast jaanipäeva alustatakse Tallinnas 14 miljonit eurot maksva Lastekodu tänava ulatuslike ehitustöödega, mis muudavad nii kohalike elanike kui ka ettevõtete elu ebamugavaks.
Eesti nuputab, kuidas Vene varilaevastikku ohjeldada
Euroopa järgmisse sanktsioonipaketti võib sattuda paarkümmend laeva, mis vedasid hinnalaest kallimat Vene naftat. Kuid laevade külmutamisega ei tohi üle pingutada, sest muidu võivad kannatada Euroopa rannikuriigid ise, arvatakse kliimaministeeriumis.
Euroopa järgmisse sanktsioonipaketti võib sattuda paarkümmend laeva, mis vedasid hinnalaest kallimat Vene naftat. Kuid laevade külmutamisega ei tohi üle pingutada, sest muidu võivad kannatada Euroopa rannikuriigid ise, arvatakse kliimaministeeriumis.