Vene muuseumid vaidlevad kohtus varade pärast

Kahe muuseumi vahel on käimas kohtuvaidlus, mille keskmes on hinnanguliselt miljoni euro eest vara. Just nii väärtuslikuks hindas vene ajalooliste kultuuriväärtuste spetsialist Aleksandr Dormidontov eksponaadid, mille omandiõigust nõutavad endale mõlemad muuseumid.

SA Tallinna Vene Muuseum esitas Harju maakohtule hagi MTÜ Vene Muuseum vastu, nõudes 31. mail 2010 sõlmitud hea tahte lepingu täitmist ja MTÜ käsutuses olevate varade üleandmist sihtasutusele. Vene Muuseumi juht Sergei Ivanov vastab: “Mille alusel? Vene Muuseumil ei olnud ega ole Tallinna Vene Muuseumiga sõlmitud mingeid kokkuleppeid.”

Muuseum number üks. Veidi üle kümne aasta tagasi asutas tollane riigikogu liige Sergei Ivanov mittetulundusühingu Vene Muuseum. Kujunes välja muuseum, millel olid eksponaadid, raamatukogu ja arhiiv. Vene muuseumi loomise idee leidis toetust ka tavaliste inimeste seas, kes annetasid muuseumile oma perekonnareliikviaid: raamatuid, tarbeesemeid, pilte.

2004. aastal on sai muuseum enda käsutusse Kadriorus Kumu ja presidendilossi naabruses asuv asuva hoone aadressil Koidula 23. 2005. aastal valmis koostöös kultuuriministeeriumi ja Tallinna linnavalitsusega projekt, mis määratles Eesti Vene Muuseumi riiklik-munitsipaalse staatuse. Lisaks hakati Sergei Ivanovi sõnul valmistama ette projekti, et taotleda rahastamist Euroopa Liidu fondidest. Paraku ei jõudnudki muuseum tegutsema hakata.

Muuseum number kaks. 2010. aastal sõlmisid Tallina linn ja MTÜ Vene Muuseum kokkuleppe, millega linnavalitsus võttis endale kohustuse avada Vene muuseum. Selle eesmärgi elluviimiseks moodustati sihtasutus Tallinna Vene Muuseum. Nii tekkis Eestis sisuliselt teine vene muuseum.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et kokkuleppe kohaselt oleks uut sihtasutust juhtiv Sergei Ivanov pidanud andma kõik eksponaadid kolme kuu jooksul linna bilanssi. “Linn täitis oma kohustused, moodustades sihtasutuse ja eraldades sellele eelarves raha,” ütles Kõlvart. “Kuid sellele vaatamata ei andnud Sergei Ivanov linnale üle ainsatki eksponaat,” lisas ta.

“Samal ajal, olles sihtasutuse juht, kulutas Ivanov olulise osa eraldatud rahast endale palga maksmiseks,” lausus Kõlvart. “Me tegime talle mitu ettekirjutust, milles nõudsime kokkuleppest kinnipidamist ja eksponaatide üleandmist ning viitasime muuseumi sisulise töö puudumisele. Lisaks eiras Ivanov nõudmist taanduda MTÜ Vene Muusem juhatusest.”

Kõlvarti sõnade kohaselt üritas Ivanov istuda korraga kahel toolil. “Selline olukord ei saanud lõpmatuseni kesta, sellepärast langetasime kardinaalse otsuse: vabastada Ivanov ametist ja nõuda eksponaadid kohtu kaudu välja,” lausus Kõlvart.

Sergei Ivanov aga nimetab linnavalitsuse argumente valeks. Ta näeb juhtunus pigem poliitilisi põhjusi.

“Hea tahte leping, mille Tallinn ja MTÜ Vene Muuseum 31. mail 2010 sõlmisid ja milles lepinguosalised väljendasid soovi üheskoos tegutseda ning luua tingimused vene kultuuriväärtuste kogumiseks, taastamiseks, uurimiseks ja säilitamiseks, aga ka soovi asutada nende eesmärkide saavutamiseks sihtasutus Tallinna Vene Muuseum, ei ole juriidiline alus mingitele varalistele suhetele, ja ammugi mitte eksponaatide üleandmise nõudmisele,” oponeeris Ivanov.

“Kui minuga sõlmiti leping, oli väga hästi teada, et ma olen MTÜ Vene Muusem juhatuse liige, ning see ei häirinud kedagi,” jätkas praegune Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. “Kuid Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon lagunes. Tallinna abilinnapea Yana Toom just nii mulle ütleski: “Noh, Sergei Vassiljevitš, saate isegi aru...”

Vene muuseum, mille tegevus ei jõudnudki alata, sai kogu selle aja rahalist toetust. Näiteks ajavahemikul 2009–2010 eraldas Tallinna kultuuriväärtuste amet MTÜ-le Vene Muuseum 810 000 krooni (5200 eurot). Viimased kolm aastat sai MTÜ kultuuriministeeriumilt tegevuse toetamiseks subsiidiumi – 2876 eurot aastas. See summa oli kuni 2010. aastani kümme korda suurem.

Tallinna linnavalitsuse andmeil oli ühtekokku tegemist miljoniliste dotatsioonidega, mis tulid nii Tallinna linnalt kui ka kultuuriministeeriumilt.

Eksponaadid salapeidikus. Viimasel ajal on ajakirjandus mitu korda Ivanovilt küsinud: “Kus on kümne aastaga kogutud eksponaadid? Näita!”

Telekanal PBK tsiteeris riigikogu liiget Yana Toomi, kes kahtles, kas Vene Muuseumi eksponaadid on üldse alles, pidades võimalikuks, et osa neist on internetioksjonil maha müüdud.

Linnavalitsuse väitel käib jutt 3763 eksponaadist. Suurema osa sellest nimekirjast moodustavad raamatud, isiklikud arhiivid, ajaloolised artefaktid, aga ka hinnalised pildid ja ikoonid. “Me ei tea, kus eksponaadid asuvad,” ütles Mihhail Kõlvart.

Ivanov sellele küsimusele ei vasta. Kultuuriministeerium vastas järelepärimisele, et ministeerium ei soovi kohtuvaidlusse sekkuda ja et nende huvi on tagada kultuuriväärtuste säilimine.

Eksponaatide seisukord valmistab muret ka kollektsionäärile ja vene kultuuriväärtuste asjatundjale Aleksandr Dormidontovile, kes 2000. aastate alguses toetas aktiivselt vene muuseumi loomise ideed.

“Vene Muuseumi varasid on väga keeruline hinnata,” kommenteeris ta. “Näiteks, kui palju maksab Kilingi-Nõmme kiriku ikonostaas? See on hindamatu! Kogu kollektsiooni hind on vähemalt miljon eurot. Ja kui liita sinna juurde kõik vene muuseumi idee hüvanguks kulutatud raha, on see summa veelgi suurem.”

Dormidontov märkis, et teist niisugust kollektsiooni ei ole kindlasti enam võimalik kokku saada. Ja isegi juhul, kui kaduma on läinud vaid osa eksponaatidest, tähendab see kohalikule vene kultuurile korvamatut kaotust.

Vene Muuseumi Kadrioru hoone ümberehitamise projektile kulutati 2 miljonit krooni (128 000 eurot). Need lendasid lihtsalt korstnasse. Nüüd kavatseb linn avada majas lasteaia.

 

Vene Muuseumil koostöö ERMiga

Ave Toots-Erelt, kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajaOn kahetsusväärne, et vaidluse lahendamiseks ei leitud muud võimalust kui kohtusse minek. Kultuuriministeerium ei soovi sellesse kohtuvaidlusse sekkuda, meie ainus huvi on tagada oluliste kultuuriväärtuste säilimine. Seetõttu abistasime MTÜd hoidlapinna leidmisel. MTÜ ja Eesti Rahva Muuseum (ERM) sõlmisid 12. juunil koostöölepingu, millega lepiti kokku, et ERMi alla luuakse eraldi Vene Muuseumi alakogu ning ERM nõustab MTÜd museaalide kirjeldamisel ja kogu süstematiseerimisel.Kultuuriministeerium ja ERM on seni tegutsenud lähtudes eeldusest, et muuseumikogu kuulub MTÜ-le. Kui kohus peaks teisele järeldusele jõudma, siis tuleb seda otsust loomulikult austada.