Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis juhtub uuel aastal korteriturul?

    Järgmise aasta perspektiiv kinnisvaraturul on paari-kolme aasta lõikes mõõdukalt tõusev 10-15%, ent pigem on tegu kinnisvaraturu taastumisega kuna buumiaegse tasemeni veel jõutud ei ole.

    Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli hinnangul on kinnisvaraturg 10-15% protsenti tõusuteel, ent kindlasti ei saa öelda, et tegemist on kinnisvaraturu tõusuga. "Märgata on buumile sarnast tegutsemist, aga tegemist ei ole kindlasti buumiga, vaid pigem kinnisvaraturg taastub," ütles ta.
    Kõige populaarsemad kinnisvaratehingud on juba praegu 1-2 toalised korterid, hinnaga 35-60 tuhat eurot ja järgmisel aastal Rüütli hinnangul see trend jätkub.  Tallinnas paistab silma eriti Põhja-Tallinna linnaosa. " Selge vedur on Kalamaja, kuhu investeerivad kultuuri-, teatri- ja kunstiinimesed, kes lilleaeda ja Eesti-aegset arhitektuuri väärtustavad," ennustas ta.
    Keskmise ruuduhinna veavad Rüütli sõnul üles uusarendused. "Alla kahe tuhande eurose ruuduhinnaga uusarendusi peaaegu ei näegi enam," ütles ta. Kesmine mediaanhind on aga tuhande euro ümbruses.
    Ka Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Elari Tamme annavad järgmisel aastal kinnisvaraturul tooni uusarendused. Seda eriti Tallinna kesklinnapiirkonnas, aga uusi kortereid napib tegelikult pea igas linnaosas.
    Hindu mõjutab peamiselt suurem nõudluse kasv, soov parema ja kvaliteetsema kinnisvara järele. "Praegune suures osas renoveerimist vajav ja nõukogude aegne kinnisvara ei rahulda homset ostjat," selgitas Tamm.
    Küsimusele, kus kinnisvara rekordhinnad tulla võiksid, vastas Tamm, et Tallinnas ongi nendeks piirkondadeks südalinn ja vanalinn.
    Merko Ehitus Eesti ASi juhatuse esimees Tiit Roben ei prognoosinud nii suurt hindade tõusu. Äripäeva ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu konverentsil leidis ta, et uute korterite hinnatase on tõenäoliselt tulevasel aastal sama mis tänavu.
    2010. ja eelmisel aastal mõjutasid korterihindu eelkõige tõusvad ehitushinnad. Kas need ka järgmisel aastal jätkuvalt kerkivad, on tema sõnul raske ennustada. "Nii nagu Eesti majanduskasvuks ennustatakse umbes null protsenti - umbes samasuguse nullijoone peal järgmisel aastal edasi läheme. Mina arvan, et korterite hinnatase jääb samale tasemele," teatas Roben.
    Ta leidis aga sarnaselt Rüütlile ja Tammele, et mõned n-ö sähvatused võivad turule ilmuda - seda just kesklinnapiirkonnas, kus mõnede väiksemate arenduste puhul tundub, et inimeste huvi on nende projektide vastu suurem.
    Järjest enam investeeritakse
    Tamme ennustas, et järjest enam ostetakse kinnisvara ka investeeringu eesmärgil. "Eriti just üksikisikud paigutavad raha korterite ja majade alla. Tänane üüritootlus on selgelt kõrgem kui raha lihtsalt pangakontol või sukasääres hoida, mida inflatsioon tasapisi ära sööb," ütles ta.
    Tamme sõnul on juba 2012 aasta teine pool näidanud väikeinvestorite suurenenud huvi erinevate korterite vastu ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid ka näitkes Viljandis, kus üüritulu tootlikkust on kuni 10%.
    Rüütli hinnangul soodustavad raha paigutamist kinnisvarasse pangadeposiidid, mis on praegu peaaegu et olematud, ning erakordselt madal kuue kuu euribor. Ka üllatab teda, et suurenenud on ilma panga toeta tehtavate tehingute arv: 30-40% tehingutest on tehtud ilma pangalaenuta. See viitab Rüütli sõnul otseselt sellele, et parema puudumisel on kinnisvarasse investeerima hakatud.
    Inimesele, kes ootab investeeringuks õiget ostuhetke, soovitab Tamm teha see täna. "Üüritootlus on selgelt parem kui hoiused seda pakuvad. Samuti on kinnisvara stabiilne ja oma tulude jälgimiseks palju parem ja läbipaistvam investeerimisvõimalus. Kui keegi ostab kodu, siis kodu ostmine on pigem kohustus mitte investeering," ütles Tamm kokkuvõtvalt.
    Aktiivseim turg on selgelt pealinnas
    Maa-ameti andmetel on tänavu tehtud umbes 27 000 kinnisvara ostu-müügi tehingut. Aktiivseim kinnisvaraturg on selgelt pealinnas ja selle lähivaldades, enam kui 40% tehingutest sooritatakse just seal. Peale selle tehakse enim kinnisvaratehinguid veel Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas. Linnades tehakse enim tehinguid korteritega, maapiirkondades kinnisasjadega. 
     "Ka koguväärtuse protsent on sama perioodi tehingute osas Harju maakonnas selgelt suurim, kuna tehinguid tehakse kõrgemate hindadega. Kõigi ostu-müügitehingute koguväärtusest - umbes 1,25 miljardit eurot - moodustab Harju maakond koos Tallinnaga 64,6 protsenti," lisas maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens, kelle sõnul arvuliselt kõige enam tehakse tehinguid üldjuhul korteriomanditega. Esimesest kolmanda kvartalini tehti ca 44% kõigist ostu-müügitehingutest just eluruumidega, neile järgnesid hoonestamata maa kinnisasjade tehingud, ca 30%. Kõige vähem toimus ostu-müügitehinguid aga hoonestusõiguste ja korterihoonestusõigustega - kokku umbes 1%.
    Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja kt Andres Jussi analüüsi põhjal on 2005. aastast kuni selle aastani olnud kõige kallimad hinnad 2007. aastal. Buumile järgnenud majanduslanguse ajal hinnad langesid ja jõudsid kõige madalamale tasemele 2009. aastal. Tallinnas ja Tartus on hinnad aga siiski kõrgemaks jäänud kui aastal 2005. Maa-ameti analüüsis asukoha mõjust kinnisvarale selgus, et viimase paari aastaga on hinnad mõnikümmend protsenti tõusnud.
    Autor: Marta Jaakson, Ave Lepik
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
OpenAI tegi tehisintellekti arendamiseks olulise ostu
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lennukipommi
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
ERJK hakkab uurima Isamaa võimalikku varjatud rahastamist
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas tänasel koosolekul alustada menetlust Isamaa võimaliku varjatud rahastamise kohta Ühiskonnauuringute Instituudi kaudu.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas tänasel koosolekul alustada menetlust Isamaa võimaliku varjatud rahastamise kohta Ühiskonnauuringute Instituudi kaudu.