Valla asi on äri mitte kammitseda

"Vallal on ettevõtluse arendamiseks ainult üks võimalus - mitte takistada ettevõtjate algatusi ja toetada neid moraalselt," võtab Eesti ühe väikseima valla, Peipsiääre vallavanem Niina Baranina olukorra kokku.

"Vallal ei ole võimalusi ettevõtjaid rahaliselt toetada," lisas ta.

Ka Märjamaa vallavanem Eero Plamus tunnistab, et vallal on ettevõtluse ergutamiseks vähe hoobasid. "Põhiline on know-how ehk et planeeringute, ehituslubade ja projekteerimistingimuste väljaandmise protsessid kulgeksid kiirelt ning tõrgeteta," räägib Plamus. "Vald saab kõike seda algusest peale õigesti suunata. Kui kusagil on näiteks ehituskeelualad, siis saab vald hoiatada ette, et projekteerija ei teeks valesid liigutusi."

Lääne-Virumaal Tamsalu vallas sigala renoveerinud Markilo juhataja Urmas Laht ütleb, et loomulikult on vallad huvitatud, et kohapeal oleksid töökohad ja inimesed tööd saaksid, ent kõik see on siiski eelkõige tööandja enda mure. "Valdadel on tänapäeval sisuliselt olematu võimalus toetada ettevõtlust," tõdeb Laht. "Kui läheb sealt mööda vallale kuuluv tee, siis seda nad, jah, remondivad."

Üldjuhul püüavad kõik vallad võimalikult kiiresti menetleda detailplaneeringuid ja ehituslubade väljastamisega seotud toiminguid. "Ühegi ettevõtja ehitusloa väljastamise menetlemine ei ole meil kestnud isegi mitte seaduses lubatud 20 päeva," kinnitab Tähtvere valla arendusosakonna juhataja Jüri Varik.

Samas kriibib Variku hinge, et ühe spordiklubi ja ühe äriühingu plaan rajada Rahingele suur spordi- ja vabaajakeskus on jäänud toppama maaküsimuse ja EASi suhtumise tõttu. "Senine praktika on näidanud, et kui idee autoriks pole mõni juba tuntud suurfirma juht või poliitik, siis sinu mistahes heast ettevõtmisest pole huvitatud mitte keegi," tõdeb Varik.

Enamik ettevõtjaid nendib, et ega nad vallast enamat kui mõistvat ja abivalmis suhtumist ning kiiret asjaajamist nii väga ootagi. Ja ehk ka pisukest tähelepanu ning tunnustamist.