22. veebruar 2013
Jaga lugu:

ÄP: hea vallavalitsuse tunneb ära ettevõtluse arengust

Äripäeva koostatud ülevaade eelmisel aastal Eesti valdadesse tehtud investeeringutest on hea abimees sügisel valimiskastide juurde minevatele inimestele.

Täna avaldatud tabelisse mitte pääsenud valdade elanikel on põhjust oma valla juhtidelt küsida, kas nende valda on viimastel aastatel tehtud ühtegi suuremat investeeringut, ja kui ei, siis miks ei ole. Ja mida on vallajuhid teinud selleks, et ettevõtlus kohalikus vallas vähikäiku ei teeks.

Äripäeva tehtud küsitlus näitab, et kolmandikus Eesti valdadest valmisid ettevõtjatel eelmisel aastal objektid, kuhu investeeriti 0,5 miljonit eurot või rohkem. Investeeringud tähendavad aga uusi töökohti, paremat tulubaasi, arengut. Kui vald on atraktiivne ettevõtjale, siis on loodud eeldus, et see vald on hea elamispaik ettevõtetes töötajatele.

Muidugi on erandeid. Mõni investeering võib olla selline, mis võib omavalitsuse elukeskkonda hoopis kehvemaks muuta. Samuti oleks ebaõiglane ainult ühe aasta põhjal hakata lahterdama valdasid ettevõtlust soosivateks ja tõrjuvateks omavalitsusteks.

Investeeringute vähesus on aga ohumärk ning seetõttu on valda tehtavate investeeringute maht ja vallas tegevust laiendavate ettevõtjate arv üheks mõõdupuuks, kuidas hinnata vallajuhtide tööd.

Kui valda ei teki uusi ettevõtteid ega töökohti, siis võib olla kindel, et uksi sulgevate ettevõtete järel lahkuvad vallast ka elanikud. Just seetõttu peaks vallajuht olema ka oma valla esimene müügimees, kes kutsub ettevõtjaid oma valda investeerima. Mida hoogsam on ettevõtlus, seda suuremad on ka vallajuhi võimalused kohalikku eluolu parandada.

Mõne kuu pärast hakkavad kohalikud poliitikud aktiivsemalt vallaelanikega suhtlema, sest oktoobris toimuvad taas kohalikud valimised. Äripäev soovitab oma lugejatel vallas võimul olevatelt poliitikutelt küsida, mida on nemad teinud selleks, et erasektoris olevate töökohtade arv vallas suureneks. Või mida selle eesmärgi saavutamiseks teevad ära võimule pürgivad kohalikud poliitikud. Kui kohalik vallajuht hakkab vastamise asemel Eesti valitsust või riigikogu kiruma, siis on sobiv ta valimistel vallamajast puhkama saata.

Eestis on 193 valda, lisaks veel 33 linna. Erinevad omavalitsused konkureerivad omavahel investeeringute pärast. Investeeringuks sobiva piirkonna otsimisel on hulk tegureid, mis ei sõltu kohalikust vallavõimust ja mille muutmine pole vallavanema võimuses, nt valla asukoht. Teisalt on aga kohalikel poliitikutel mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas vallas ettevõtlust arendada ja valda uusi investoreid meelitada.

Näiteks sõltub kohalikest juhtidest see, kui kiiresti töötab omavalitsuse bürokraatiamasin. Kas detailplaneeringute koostamisega, ehitus- ja kasutuslubade menetlemisega ning ettevõtjate ja vallaelanike kirjadele vastamisega venitatakse viimase hetkeni või üritatakse need toimingud teha võimalikult kiiresti.

Ka vallas olevate võimaluste tutvustamine ning reklaamimine on üks võimalus, mida tihti ei osata kasutada. Seda näitas ka tänases Äripäevas ilmunud ülevaate koostamine. Oli omavalitsusi või maakondi, kus ametnikud olid väga huvitatud, et maakonda või valda tehtud investeeringuid kajastataks, ja oli ka maavalitsusi (nt Tartu maavalitsus), kus ametnikud ei viitsinudki sel teemal infot jagada.

Autor: 1185-aripaev

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas