- OMX Baltic−0,07%297,16
- OMX Riga0,35%919,81
- OMX Tallinn−0,07%2 025,37
- OMX Vilnius0,21%1 221,13
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 100−0,32%9 258,66
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,86
- OMX Baltic−0,07%297,16
- OMX Riga0,35%919,81
- OMX Tallinn−0,07%2 025,37
- OMX Vilnius0,21%1 221,13
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 100−0,32%9 258,66
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,86
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tulumaks poolitas kvartalikasumi
Teises kvartalis välja makstud dividendidega kaasnenud 8,9 miljoni eurose tulumaksukulu tõttu jäi Tallinki kasum enam kui poole madalamaks kui aasta eest.
Täpsemalt vähenes kasum 53 protsenti, 9,27 mln euroni. Laevanduskontserni maksude-eelseks kasumiks tuli 18,2 miljonit, mis jäi ka kümnendiku võrra eelmise aasta tulemile alla.
Kasum jäi alla üksjagu analüütikute ootustele. LHV Pank ootas Tallinkile 13,9 mln eurost kvartalikasumit (maha on arvestatud tulumaks).
Swedbank ootas koguni 23,4 miljoni eurost puhaskasumit, kuid tõenäoliselt pole siit maha võetud tulumaksukulu. Panga EBITDA kasumiprognoos oli Tallinkile 51,3 miljonit, kuid tegelikkuses ulatus kulumieelne ärikasum 46,8 miljoni euroni (+1,3% võrreldes aastatagusega).
Käibe osas panid analüütikud täpselt. Tallink näitas kvartaliga 249 miljoni eurost käivet (+1,7%), samas kui LHV Pank prognoosis 249,5 miljonit ja Swedbank 250,6 miljonit eurot.
Tallink ja tema tütarettevõtted näitasid 2013 majandusaasta teises kvartalis (1. aprill – 30. juuni) jätkuvat käibekasvu. Sealhulgas suurenes keskmine piletitulu reisija kohta ning müük restoranides ja poodides. Auditeerimata müügitulu suurenes 4,2 miljoni euro võrra ehk 1,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kokku 249 miljoni euroni.
Tallink kommenteeris aruandes, et maksude eelset puhaskasumit mõjutasid peamiselt kõrgemad finantskulud (9,3 mln eurot suuremad kui aasta eest), mis tulenesid tuletusinstrumentide õiglase väärtuse ümberhindamistest ning ennetähtaegselt tagasi makstud laenu korraldamiskulude jäägi allahindlusest. Samas ka finantstulud tuletisinstrumentidest ja valuuta ümberhindlusest olid teises kvartalis 7,6 miljonit eurot suuremad kui aasta eest.
Kontsern vedas majandusaasta teises kvartalis kokku 2,4 miljonit reisijat, mida on 1,0% vähem kui sama perioodi jooksul eelmisel aastal. Veetud kaubaühikute arv oli kvartalis kokku 79 800, mis on 10,9% rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kasvas reisijate arv 3,1%, kuid kahanes 5,3% Soome-Rootsi vahelistel liinidel, kus on muutunud konkurents ning kontsern on vähendanud laevade mahutavust.
Ettevõte märgib, et mõningatel liinidel on muutunud konkurents."Uus konkurentsiolukord Soome ja Rootsi vahel avaldab jätkuvalt volatiilsust reisijate ja kaubaveo numbritele. Üleüldine majanduskasv regioonis tundub nõrgem kui tavaliselt ning väljavaated on ebakindlad. Kontserni juhtkonna tähelepanu on suunatud laevade restoranide ja poodide ärikontseptsiooni üle vaatamisele ning edasiarendamisele," seisab Tallink Grupi börsiteates.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Kinnisvarale lisamaksu panekuks on praegu väga vale aeg
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele