- OMX Baltic−0,08%297,11
- OMX Riga0,51%921,21
- OMX Tallinn−0,05%2 025,7
- OMX Vilnius0,13%1 220,06
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1000,04%9 291,62
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,65
- OMX Baltic−0,08%297,11
- OMX Riga0,51%921,21
- OMX Tallinn−0,05%2 025,7
- OMX Vilnius0,13%1 220,06
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1000,04%9 291,62
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: tarbimisjulgus peaks palgatõusu tuules säilima
Tarbimise kasv on viimasel ajal olnud suhteliselt laiapõhjaline ning nüüdki panustasid sinna nii kulu- ja püsikaubad kui teenused, selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
"Poolpüsikaupade taastumine oli siiski oluliselt tagasihoidlikum, kuna rõivaste ja jalanõude kiire hinnatõus on vähendanud nendele kaupadele tehtavate kulutuste reaalväärtust," ütles Aben. Kapitali kogumahutuse ehk kodumaiste investeeringute panus sisenõudluse kasvu oli tema sõnul ka teises kvartalis pisut negatiivne. Samas ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse kasvasid hoogsalt ning vaatamata kiirele hinnatõusule suurenesid ka eluasemeinvesteeringud.
Olenemata nõrgast välisnõudlusest püsis ekspordi kasv teises kvartalis 5 protsendi ümber. Välisnõudlust võib mõõta peamiste kaubanduspartnerite kaalutud keskmise impordikasvuga, mis oli teises kvartalis hinnanguliselt väikses languses, ütles Aben. "Seega võib öelda, et Eesti ettevõtete turuosa välisturgudel jätkas suurenemist. Ekspordi kasvu vedas müügi suurendamine euroalavälistesse riikidesse – Rootsi, Lätti ja Leetu. Kui Läti ja Leedu puhul võib seda seostada nende majanduste kiire arenguga, siis Rootsi puhul on suur mõju tugeval elektroonikasektoril. Impordi kasv oli teises kvartalis ekspordi omast kiirem kapitalikaupade suurenenud sisseveo ning teenuste impordi tõttu," märkis ta.
Suure osa majanduskasvust andis töötlev tööstus, mille kasv tugines peamiselt elektroonikasektorile. Kasvu toetasid veel puidu-, ehitusmaterjali-, mööbli ja metalltoodete tootmine. Vähem kui pooltes tööstusharudes jätkus ärikonjunktuuri nõrkusest tingitud langus. Teenindussektoris panustasid kasvu valdavalt siseturule suunatud tegevusalad, nagu kaubandus, kinnisvaraalane tegevus ning info ja side. Langus jätkus eksportivas teeninduses, eriti veonduses ja laonduses. Lisandväärtus vähenes veel ehituses ning kutse-ja tehnikaalases tegevuses, olles mõjutatud aeglustunud toodangu kasvust ja kasumlikkuse vähenemisest.
"Rahandusministeerium ootab hiljuti esitletud suvises majandusprognoosis selleks aastaks 1,5-protsendilist majanduskasvu, mis eeldab aasta teises pooles kasvu mõningat kiirenemist," kommenteeris Aben. "Väliskeskkonna puhul annab selleks alust kindlustunde paranemine Euroopas viimastel kuudel ning ka kohalik tarbimisjulgus peaks kiire palgakasvu tingimustes säilima."
Statistikaameti täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus teises kvartalis 1 protsent, samas lisandväärtuse reaalkasvuks kujunes 1,8 protsenti ning jooksevhindades suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 5,9 protsenti. Teise kvartali tagasihoidlikumat reaalkasvu mõjutas ka statistikaameti eelmiste perioodide majanduskasvu ümberhindamine, mille tulemusel tõusis oluliselt eelmise aasta esimese poolaasta võrdlusbaas.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele