Eesti suurpankade juhid on tuleva aasta majandusväljavaadete suhtes ettevaatlikult optimistlikud.
Arenenud turgudel oleks tuleval aastal nullkasv või kerge pluss hea tulemus, ütles ennast muidu pessimistiks tituleerinud Swedbank Eesti juht Priit Perens täna BNSi korraldatud pangajuhtide ümarlaual. "Arvan, et miinust ei tule," lisas ta.
Euroala näib olevat halvimast üle saanud - investorid söandavad jälle investeerida Kreeka, Iirimaa ja Hispaania võlakirjadesse ning börsidel on juba ehk isegi liigse optimismi ilminguid.
Need väljavaated kajastuvad ka Eestis, kus Perensi arvates erilist draamat karta pole. Põhiliseks ohuks on jätkuvalt Eesti peamised eksporditurud Põhjalas, kus eriti Soomel on praegu majanduses keerulised ajad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mis teeb Perensi aga ettevaatluks, on see, et valdavalt on probleemid praegu vaigistatud keskpankade rahaga. Struktuursed reformid on Euroopas alles pooleli.
"Ettevaatlikult optimistlik," määratles Perens oma hoiaku.
Ettevaatlikuks jäi oma prognoosis ka SEB juht Riho Unt, nentides, et Euroopas on teises kvartalis ilmselt põhjast läbi saadud, Eesti suhtes jahutab optimismi aga ettevõtete neljandas kvartalis vähenenud investeerimisaktiivsus.
"Seda tunnet pole tulnud, et suuremad ettevõtted tahaksid järgmise aasta esimeses pooles olulisi investeeringuid teha," ütles Unt. Majanduskasvu protsent võib küll tulla 2-3% tasemel, kuid majanduskasvu (ekspordi)vedurites erilist hoogu ei ole.
"Liigume väga madalates intressikeskkondades," täiendas Danske Banki juht Aivar Rehe prognoosi pilguga rahaturgudele. "Väga palju riske on suudetud ära juhtida ja selle vaatega me järgmisesse aastasse lähemegi."
Nordea Panga juht Vahur Kraft nentis, et ei tohiks alahinnata keskpankade rolli, mis kõik on majanduse stimuleerimiseks. "Selles mõttes ma pigem olen optimistlik, et taastumine on käeulatuses," ütles Kraft. Iseküsimus muidugi, kui kiire see taastumine saab olema.
Eesti prognoosi langetas Nordea pank hiljuti 3,6 protsendilt 3,2-le, kuid jätkuvalt on prognoos üle 3%, võrreldes tänavuse üheprotsendise kasvuga.
"Oleme igal juhul madala kasvu perioodist üle minemas," ütles Kraft.
Samal ajal kui kasvu veab järjest enam sisenõudlus, on oluline, kui kiiresti toibuvad Eesti peamised eksporditurud ning kui paindlik on Eesti majandusstruktuur, et leida uusi eksporditurge, ütles Kraft.
Priit Perens avaldas lootust, et aasta pärast on kuue kuu euribor vähemalt 2% tasemel. Kui see oleks niisama madal kui praegu või aasta eest, siis tähendaks see majanduskasvuga tõsiseid probleeme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!