Turvaettevõtted kinnitavad, et kuna palgatõusu surve on suur, tuleb hakata klientidega läbi rääkima ning oodata võib hinnatõusu.
Reedel teatas G4S Eesti AS juhatuse esimees Priit Sarapuu, et kuna turvateenuse hinnad on viimastel aastatel langenud, muutub palgatõus suureks väljakutseks ning klienditoest saadava rahata ei ole lihtsalt võimalik palku tõsta. Siiski kinnitas Sarapuu, et massilist hinnatõusu karta ei tasu.
Sarapuu väitel peaks kliendid meeles pidama, et teemaks ei ole niivõrd hinnatõus, kuivõrd tõsiasi, et turvateenust püütakse pakkuda võimalikult efektiivselt. “Ühiku kohta hind küll tõuseb aga me teeme vähem ühikuid,” ütles Sarapuu ja seletas, et firma seob oma teenust aina enam tehnoloogiaga, mis võimaldab turvatöötajal objektil vähem töötunde teha kallima hinnaga.
Igasugune tehnoloogia kaasamine nõuab klientidelt investeeringuid, mida turvaettevõtted on valmis pikaajaliste klientide puhul osaliselt ise tasuma. Investeeritakse enamjaolt videovalve süsteemidesse või muudesse tehnoloogilistesse arendustesse, tänu millele saab objektil tööjõu osakaalu vähendada.
Hinnatõus on vältimatu. Sarapuu nentis, et hinnatõus on paratamatu ning tegu on kindla plaaniga. G4Si juht kinnitas, et kliente see üllatada ei tohiks. “Sellises stiilis kirja, et järgmisest kuust on hind selline, võtke või jätke, ei tule,” kinnitas Sarapuu.
USS Security omanik Urmas Sõõrumaa ütles, et turg töötab koos ning USS Security ei ole kunagi soovinud olla turu odavaim ettevõte.
“Me oleme samal turul kui G4S ja me ei taha olla odavaim firma, vaid turgu juhtiv firma,” märkis Sõõrumaa. Ta seletas, et turvateenuste turgu mõjutab suuresti see, mida klient on valmis maksma. Seetõttu ei ole tema sõnul mõeldav, et hindu või palku kampaania korras tõstma hakataks.
Sõõrumaa lisas, et turvateenuste hinnatõus sõltub ka tööjõukulust. “Sellest summast, mida klient maksab, on suurim osa just tööjõukulu, see on tundlik ja tähtis,” kinnitas Sõõrumaa.
“Palgatõusu tingib see, kuidas turg areneb, kuidas kliendid meile maksavad ja kuidas meie edasi maksta suudame,” selgitas Sõõrumaa. Tema sõnul näitab ettevõtte kiire areng, et kliendid on firmaga rahul ning palgatõus käib sellega koos. Sarapuu andis aga mõista, et palgatõus on midagi, mida tuleb teha tahes-tahtmata.
“Arvestades eelkõige miinimumpalga kasvu, mis oli veidi suurem, kui arvasime, ei saa paljudel objektidel enam hindu tõstmata teenust osutada,” põhjendas ta palgatõusu vajalikkust.
Robot kurjategijat kinni ei püüa. Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik pidas hinnatõusu iga ettevõtte poliitiliseks otsuseks, ja leidis samuti, et turvatöötaja töö väärib kindlasti rohkem tunnustamist. “Palk, mida turvaettevõtetel on võimalik maksta ei ole praegu kindlasti atraktiivne,” ütles Kuusik. Palk ei ole turvaettevõtte jaoks töötajaga seonduv ainuke kulu, sinna lisandub veel arstlik kontroll, koolitus, kutseeksam, vormirõivas ning muud riiklikud kulud, loetles Kuusik.
“Oleneb ettevõtjast ja objekti lepingust, aga praegune tunnihind ei võimalda maksta motiveerivat palka,” nentis ta. Liidu tegevdirektor märkis sedagi, et töölevõtu lävend on küllaltki madal, ent nõuded, mis turvaseadus töötajatele seab, teeb valiku võrdlemisi kitsaks.
Keskmist turvatöötaja palka ei osanud ta välja tuua, kuna väga palju oleneb turvatavast objektist ning objektilepingutest. See, et turvaettevõtted turvatöötajate palku tõstavad, on tema sõnul kindlasti tervitatav. “Kvaliteetset teenust saab pakkuda motiveeritud inimestega,” ütles ta.
Turvateenuse mehhaniseerimisest ning seekaudu efektiivsema teenuse pakkumisest võib tema sõnul küll rääkida, ent igasugune süsteem vajab inimest. Ta lisas, et võime küll panustada paremasse videovalvesüsteemi, aga see eeldab väga head operaatorit. Operaatori kvalifikatsioon on aga rohkemat kui lihtsalt füüsiline kohaolek.
Kuusik rääkis, et inimeste arvu tuleks vähendada, et raha kokku hoida. Teisalt tõdes ta, et ka kvaliteetne tehnika on investeering, mis mõningatel juhtudel on väga ratsionaalne.
“Lõppude lõpuks peab õigusrikkuja või vargapoisi kinni pidama inimene, seda robotiga päris ei asenda,” ütles Kuusik ja kinnitas, et praegu peab teenus olema kompleksne.
Mis on mis
AS G4S Eesti
Ligi 2800 töötajaga on see üks suurima käibega kohalikkest erafirmades.Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) 2012. aasta kevadel avaldatud statistika põhjal maksis eelmisel aastal turvaettevõtetest turvatöötajaile suurimat palka G4S.
Seotud lood
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.
Enimloetud
4
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
5
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Viimased uudised
Kuidas juhtida bürood, kus ei ole inimesi?
Hetkel kuum
Ennustab riigivõlakirjadele vähest kauplemist
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele