Riigikontroll: Eesti Filmi SA eksis rahajagamisel

Kuna nimetatud rikkumised puudutavad rahaliselt kõige suuremat toetuste kategooriat (täispikki mängufilme, millele eraldati 2011. aastal 1 507 100 eurot), kus taotlusi aastas on kümmekond ja rahastamisotsuseid kuus või seitse, siis puudutavad sellised rahastamise korraga vastuolus otsused suurt osa kogu Eesti Filmi Sihtasutusele antavast toetusrahast.

Tuvastatud rikkumised on järgmised:

¦ Eesti Filmi Sihtasutuse juhatuse ettepanekul on sihtasutuse nõukogu kinnitanud 2010. ja 2011. aastal neljal korral rahastamiseeskirjaga vastuolus otsuseid kui erandeid summas 1 620 375 eurot. Ka varasemate aastate praktikas leidub selliste erandite tegemist.

Kultuuriminister Rein Langi kommentaar: "On sätestatud, et toetustaotlus tuleb esitada neli kuud enne esimest võttepäeva. Sageli polnud taotlejatel võimalik nn 4-kuu-reeglist kinni pidada. Näiteks puudus paketi õigeaegseks esitamiseks veel mõni põhimõtteline loominguline või finantsiline otsus, vahel tuli võtted näitleja ajakava tõttu varasemaks nihutada vms. Nõude rangel järgimisel oleks film antud aastal või üldse tegemata jäänud. Peaeksperdi hinnangul oleks sel juhul valida olnud kas madalamal tasemel projekti toetamise või raha ülekandmise vahel järgmisse aastasse. Teisel juhul tekkinuks filmide linastumises kodupublikule ja filmitootmise regulaarsuses auk, rahvusvahelise kaastootmise korral võinuks kaastootja riigi fond oma toetusest. Vähemalt kultuuriline kahju filmi tootmata jätmisest oleks olnud suurem kui reegli rangest järgimisest."

¦ Ühel korral on antud toetusraha 2,5 korda rohkem, kui kehtestatud maksimummäära järgi oleks tohtinud (maksumummäär tollal oli 364 000 eurot, raha anti 952 281 eurot).

Kultuuriministri kommentaar: "Otsus projekti suuremas summas rahastada tehti küll juba 2008, 2010 täpsustas nõukogu vaid seda, mitmes etapis projekti finantseerida. Ilma tavatult suure toetuseta poleks see rahvusvahelises kaastootmises valminud film (“Lotte ja kuukivi saladus”) mingil juhul valminud. Alternatiiviks olnuks kehtestada ametlik piirmäär erandliku projekti järgi, kuid selline loogika tundunuks äraspidine. Ühelgi teisel professionaalsel animafilmide tootjal ühtki pika mängufilmi projekti sel ajal ei olnud.

¦ Ühel korral ei peetud rahvusvahelise koostööprojekti rahastamisel kinni kehtestatud Eesti-poolse rahastuse miinimumnõudest.

Kultuuriministri kommentaar: "Eesti-poolse rahastuse miinimumnõudeid kontrollime põhimõtteliselt ja regulaarselt, selles punktis paistab olevat tegemist arusaamatusega. Projekti nime teadmata ei oska etteheidet kommenteerida."

¦ Ühel korral oli antud luba hakata filmi tegema enne eeskirjas sätestatud tingimuste täitmist. Eesti Filmi Sihtasutuse põhikirja alusel nõukogu kehtestatud rahastamise korra järgi ei ole nõukogul õigust selliseid erandeid teha. Nimetatud rahastamiseeskirja järgi teeb toetusotsuse peaekspert või valdkonna vastutav ekspert ja selle kinnitab juhatus.

Riigikontroll tuvastas veel mitmeid kõrvalekaldeid rahastamiseeskirjaga kehtestatud korrast:

¦ Eesti Filmi Sihtasutus ei ole kinni pidanud rahastamiseeskirjaga sätestatud taotluste menetlemise (sh toetustaotluse läbivaatamise ja toetusotsuse tegemise) tähtaegadest. 2011. aastal ületati tähtaega neljal korral ja see moodustas kogu aasta täispikkade mängufilmide tootmiseks esitatud taotlustest 40%. Kehtestatud kuni 62päevane menetlemise aeg oli pikenenud kuni 120 päevani. Esines ka neli juhtumit, kui filmi tootmiseks rahastamiseeskirja järgi ette nähtud minimaalset ettevalmistusperioodi (4 kuud) oli eiratud ja raha otsustati projektidele anda nii hilja, et ettevalmistuseks jäi halvimal juhul ainult 30 päeva. Otsuste hilinemisega suurendab sihtasutus oluliselt riski, et (ettevalmistamata) projektid ebaõnnestuvad.

¦ Eesti Filmi Sihtasutuse projekti „Eesti film 100“ raames on antud 15 432 eurot telesaateid tootvale firmale, et luua filmiteemaline saatesari Eesti Rahvusringhäälingu tarvis. Ent sihtasutuse rahastamiseeskirja järgi ei ole ette nähtud rahastada telesaadete tootmist. Sihtasutuse sõnul ei ole tegemist telesaatega, vaid kultuuriloolise ülevaatega, mille esmane linastus toimus televisioonis. Riigikontrolli hinnangul ei ole rahastamiseeskirja alusel sellise tegevuse toetamine lubatud.

¦ Toetusotsuseid teeb Eesti Filmi Sihtasutuses peaekspert või valdkonna vastutav ekspert ja kinnitab kaheliikmeline juhatus, mille üks liige ongi peaekspert. Otsuseid tehes tuleb rahastamiseeskirja järgi lähtuda taotluse sisulisest kvaliteedist ning tehtud ekspertiisidest. Tegelikkuses ei ole võimalik aga välja selgitada, kui palju tellitud ekspertiisidest otsustamisel lähtutakse, sest sihtasutus ei põhjenda ametlikult oma toetusotsuseid.

Riigikontrolli hinnangul ei taga olukord, kus filmiprojektide rahastamise üle otsustamisel on üksnes peaeksperdi seisukoht määrav, võimalikku huvide konflikti vältimist ega tasakaalustatud rahajagamist.

Eesti Filmi Sihtasutuse seisukoht riigikontrolli auditi kohta on, et riigi asutatud eraõiguslik sihtasutus ei peagi oma otsuseid põhjendama, kuna eraõigusliku asutusena ei pea nad juhinduma haldusmenetluse seadusest.

Auditile alla kirjutanud riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo juhib tähelepanu, et SA kohustuste kindlaksmääramisel ei saa lähtuda tema formaalsest juriidilisest vormist; mis tahes vormis riigi antud ülesannete täitmisel ning riigi raha jagamisel tuleb juhinduda avaliku õiguse alustest.

Samas on SA ka konkurentsiseaduse kohaselt riigiabi andja ning konkurentsiseaduse kohaselt kohaldatakse konkurentsiseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust. 2012. aastal kinnitatud toetuste eraldamise eeskirja kohaselt peab aga sihtasutus toetusotsuseid põhjendama. Praktikas otsustest põhjendusi ei leia.