- OMX Baltic−0,01%317,87
- OMX Riga−0,81%957,31
- OMX Tallinn−0,17%2 202,09
- OMX Vilnius0,09%1 499,27
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 1000,61%10 724,24
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,9
- OMX Baltic−0,01%317,87
- OMX Riga−0,81%957,31
- OMX Tallinn−0,17%2 202,09
- OMX Vilnius0,09%1 499,27
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 1000,61%10 724,24
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,9
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti kokkuhoidu ei saa mõõta Islandiga
Väikeriike kasutatakse sageli, et näidata, kuidas mõni poliitiline meede justkui peaks majandust mõjutama.
Näiteks Paul Krugman väidab, et asjaolu, et Läti SKT jääb enam kui 10% alla kriisieelset tippu, näitab, et kokkuhoiust polnud kasu; Islandi majandusel minevat aga kokkuhoiutagi devalveerimise järel paremini kui Lätis.
Kahe riigi algtingimused olid nii erinevad, et see võrdlus ei ole kohane. Lätis jt Baltimaades oli jooksevkonto ülidefitsiit juba kriisi alates. Kriisieelne SKT lihtsalt ei olnud jätkusuutlik, üle 20% sellest sai tekkida ainult tänu kapitali sissevoolule ja tarbimisbuumile. Ei üllata, et SKT on nüüd 10% väiksem kriisieelsest tipust; ükski riik ei saa igavesti jätkata jooksevkonto 25% defitsiidis.
Euroopa Komisjoni hinnangul oli buumiaja SKT umbes 14% suurem Läti “omapotentsiaalsest” SKTst, langes seejärel 10% alla omapotentsiaali, kuid taastumine oli kiire ja on nüüd tagasi omapotentsiaali tasemel.
Kas Island on Lätile vastupidine näide? Erinevalt Lätist devalveeris Island järsult oma valuutat. Ekspordile aitas see ka kaasa, kuid Islandi põhiekspordiartiklid on loodusvarad (kala, alumiinium), mille nõudlus (erinevalt Lätist) oli kõrgel ka pärast 2008. aasta kriisi.
Heeringale tänu. Islandi heade majandustulemuste taga ei ole devalveerimine, pigem globaalne soojenemine – heeringas sai Islandi poole ujuda. Ei saa väita, et kokkuhoiupoliitika vältimisest oli seal kasu, sest näiteks riigivõla suhe SKTsse on Islandil 100%, Lätis ainult 42%.
© Project Syndicate
Hetkel kuum
Hetkel kuum
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Tagasi Äripäeva esilehele