• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 13.02.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti kokkuhoidu ei saa mõõta Islandiga

Väikeriike kasutatakse sageli, et näidata, kuidas mõni poliitiline meede justkui peaks majandust mõjutama.
Näiteks Paul Krugman väidab, et asjaolu, et Läti SKT jääb enam kui 10% alla kriisieelset tippu, näitab, et kokkuhoiust polnud kasu;  Islandi majandusel minevat aga kokkuhoiutagi devalveerimise järel paremini kui Lätis.
Kahe riigi algtingimused olid nii erinevad, et see võrdlus ei ole kohane. Lätis jt Baltimaades oli jooksevkonto ülidefitsiit juba kriisi alates. Kriisieelne SKT lihtsalt ei olnud jätkusuutlik, üle 20% sellest sai tekkida ainult tänu kapitali sissevoolule ja tarbimisbuumile. Ei üllata, et SKT on nüüd 10% väiksem kriisieelsest tipust; ükski riik ei saa igavesti jätkata jooksevkonto 25% defitsiidis.
Euroopa Komisjoni hinnangul oli buumiaja SKT umbes 14% suurem Läti “omapotentsiaalsest” SKTst, langes seejärel 10% alla omapotentsiaali, kuid taastumine oli kiire ja on nüüd tagasi omapotentsiaali tasemel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kas Island on Lätile vastupidine näide? Erinevalt Lätist devalveeris Island järsult oma valuutat. Ekspordile aitas see ka kaasa, kuid Islandi põhiekspordiartiklid on loodusvarad (kala, alumiinium), mille nõudlus (erinevalt Lätist) oli kõrgel ka pärast 2008. aasta kriisi.
Heeringale tänu. Islandi heade majandustulemuste taga ei ole devalveerimine, pigem globaalne soojenemine – heeringas sai Islandi poole ujuda. Ei saa väita, et kokkuhoiupoliitika vältimisest oli seal kasu, sest näiteks riigivõla suhe SKTsse on Islandil 100%, Lätis ainult 42%.
© Project Syndicate

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele