Esilaenajad põllumehed ja vedajad

“Põllumees on pangale usaldusväärne partner. Võrreldes  kinnisvarasektoriga on põllumajandus koht, kuhu pangad meelsasti laenavad,” ütles aasta põllumees ja põllumajandusettevõtte Grüne Fee tegevjuht Raivo Külasepp.

Teisalt nentis ta, et põllumehed on pidanud palju laenama, sest selle sektori ettevõtjate toetamine on olnud kesine, eriti just aianduses. Tema sõnul on laenu vaja võtta tihti ka neil, keda toetatakse, sest kui käibekapitaliga on seis kehv, on just pank see koht, kust abi saab.

Seda, kas põllumajanduses laenuvõtmine lähiaastatel veel suureneda võiks, Külasepp öelda ei osanud. “See on kahe otsaga asi. Laen on ju alati võõra oma. Peab hea äriplaan olema, mis selle raha tagasi toob. Kindlasti oleks parem omavahenditega hakkama saada,” märkis ta.

Grüne Feel on Külasepa sõnul igatahes plaanis laenu juurde võtta.

Pangad laenavad rõõmuga. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi asetäitja Martti Talgre sõnul annavad pangad ettevõtetele meelsasti laenu. “Ettevõtetel on tekkinud juba huvi ja julgus tulla järjest rohkem laenu küsima. Nii aktiivset aega, kui on olnud viimased viis-kuus kuud, ei mäleta kolm-neli aastat,” märkis ta.

Talgre sõnul on suurettevõtted oma tegemistes aktiivsemad kui väike-keskmised ettevõtted.  SEB äriklientide seas eelmise aasta sügisel tehtud ­uuringu järgi planeerib 20% Eesti ettevõtjatest selleks aastaks käibe kasvu enam kui 15%. “Kasvu kavandavate ettevõtete esireas olid tööstusettevõtted, seejärel kaubandus ning põllumajandus,” märkis Talgre. Enam kui kolmandik küsitletutest plaanib laieneda olemasoleval eksporditurul või siseneda ­uutele turgudele, mis on saavutatav tootearendusega ning nõuab kahtlemata ka investeeringuid.

“Energiasektor on üles näidanud suurt investeerimisaktiivsust ja kasv on olnud ka transpordis. Põllumajandus on viimastel aastatel investeerinud tootlikkuse suurendamisse, on ehitatud ­uusi farme, uuendatud seadmeid ja vahetatud põllumajandustehnikat,” seletas Talgre.

Vedavaks jõuks eksportijad. Danske Banki tegevjuhi Aivar Rehe  sõnul paranes möödunud aastal ettevõtete laenuvõime, rahavoogude juhtimine, samuti omavahendite osakaal. Laenuaktiivsusele on mõjunud positiivselt ka hea intressikeskkond.

“Ettevõtted keskenduvad pigem käibekapitali finantseerimisele, kuid samas elavneb vähesel määral investeerimislaenude võtmine uue kasvu finantseerimiseks,” märkis Rehe. “Vedavaks jõuks on endiselt piiriülest äri ellu viivad ettevõtjad – nii siinsed eksportöörid kui ka Eestis tegutsevad välisettevõtted.”

Aastaks 2013. prognoosi Rehe ettevõtete laenude kasvu 3–4% piires ning eraisikute laenuportfelli kasvu vahemikku 1–2%.  “Üldiselt on aga märksõnaks jätkuv ettevaatlikkus,” lisas pangajuht.

Enim anti pikaajalisi laene. Jaanuaris suurenes ettevõtete laenujääk 89 miljoni euro võrra ehk viimase kolme aasta kiireimas tempos ning ulatus kuu lõpus 6,39 miljardi euroni.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhtivspetsialisti Kadri Salumaa sõnul kasvas laenude ja liisingute kogumaht ettevõtete suurenenud rahastamisvajaduse ja paranenud laenuvõtmisvõime tõttu. “Jaanuaris oli ettevõtete laenukäibe aastakasv 21%, mis on võrreldav eelmise aasta keskmise näitajaga,” märkis Salumaa. “Kiiremini kasvasid pikaajalised laenud, mida väljastati jaanuaris 226 miljoni euro väärtuses. Sellest kaks kolmandikku läks transpordi-, kinnisvara- ja ehitussektorisse.”