Swed: jaemüük kasvab tagasihoidlikus tempos

Statistikaameti teatel oli jaanuaris jaemüügi aastane nominaalkasv 6,7% ning püsivhindades 4%. Detsembriga võrreldes vähenes jaemüük viiendiku võrra. "Suurusjärgus samasugune langus eelmise kuuga võrreldes toimus ka eelmise aasta jaanuaris," kommenteeris Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eelmise aasta teisel poolel kasvas jaemüük suhteliselt stabiilselt veidi üle 5% tempos. "Jaemüügi aeglustumisele käesoleva aasta jaanuaris aitas kaasa müügi aeglustumine nn supermarketites ning müügi langus kaubamajades. Müügi aeglustumist või langust mõjutas eelmise aasta alguse kõrge võrdlusbaas," selgitas Mertsina. 

Keskmisest oluliselt kiiremini suurenes jaemüük apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Apteekide ja kosmeetikatarvete kauplustes on viimasel 12 kuul jaemüük suurenenud 17%. Jätkuvalt kiiresti kasvas ka mootorkütuse jaemüük, mis on viimase aasta jooksul kasvanud püsivhindades keskmiselt 7%.

Eelmise aasta lõpus aeglustuma hakanud mootorsõidukite müük kiirenes jaanuaris 17%-ni. Nii uute kui ka kõikide esmaselt registreeritud sõidukite arv eelmise aasta lõpus vähenes, kuid pöördus jaanuaris taas tõusule. Eravalduses uute registreeritud sõidukite arv aga vähenes jaanuaris juba neljandat kuud järjest.

Mertsina sõnul piiras jaanuaris tarbimiskulutusi ühest küljest elektrihinna kasvust tulenev eluasemekulutuste suurenemine ning toiduainete hinna tõus, teisalt aga kompenseeris seda mootorikütuse hinnakasvu pidurdumine ja Tallinnas tasuta transpordi sissseadmisest tulenev transpordikulude vähenemine.

"Kuigi kodumajapidamiste hoiuste jäägi kasv on koos tähtajaliste hoiuste kasvuga juba üle aasta vähenenud, on arvelduskontol oleva nõudmiseni hoiuse kasv kiirenenud. Seega on suurenenud likviidsema raha osakaal, mida on võimalik kiiremini tarbimisse suunata," kommenteeris Mertsina.

"Lähiajaks ootame tööhõive kasvu aeglustumise ja kuid reaalpalga kasvu koosmõjul võimaliku tarbimismahu suurenemist, kuid seda aeglustuvas tempos," prognoosis Mertsina. "Tarbija kindlustunde indikaator on alates möödunud aasta detsembrist paranenud. Tarbijatele lisab kindlustunnet usalduse tugevnemine majandusolukorra paranemise suhtes, kusjuures üha enam arvatakse, et eesoleva aasta jooksul nende finantsseis pigem paraneb. Samas on jaekaubanduse kindlustundeindikaator sel aastal mõnevõrra halvenenud. Samuti on süvenenud hinnakasvu ootused eesolevateks lähikuudeks."