Haiglad loodavad poliitsõduritele

“Iseenesest pole ju hullu, kui nõukogus istuvad avaliku võimu kandjad ehk poliitikud. Peagi muutub aktuaalseks tõukefondide raha taotlemine ja siis on poliitikutel ülisuur väärtus,” lausus Viljandi Haigla endine juht Ülle Lumi, kes praegu kavandab sotsiaalministeeriumis haiglavõrgu reformi.

Tema sõnul loodavad nii väikesed kui ka suured haiglad, et kui nõukogus on mõjukas koalitsioonipoliitik, siis on haigla heal käekäigul roheline tee. Aga nagu ikka – asjal on kaks otsa. Erakonnad võivad haiglasse tuua valimiskampaaniad ja populismi ning vahel kipub poliitiku eneseteostuse soov varjutama haigla huve.

Kuigi Lumi teab väga hästi poliitiku väärtust nõukogus, pooldab ta kodanikuaktivist Sergei Metlevi tehtud ettepanekut, et riigikogu ja kohalike volikogude liikmetel tuleks keelata kuulumine riigiettevõtete ja samalaadsete asutuste nõukogudesse.

Võhikutest kontrollijad. Haiglate politiseeritust heitis mõni aeg tagasi Delfis ilmunud arvamusloos ette lastearst Adik Levin.

“Tutvudes haiglate nõukogude koosseisudega, veendud, et valdav osa nende liikmeid ei ole meditsiiniga üldse seotud. Nad on ustavad võimul oleva partei sõdurid,” kirjutas Levin.

Tema hinnangul on nõukogude olemasolu paljude haiglajuhtide jaoks suur  probleem, kuna tegemist on lihtsalt võhikutest koosneva kontrollorganiga.

Levin põhjendas, miks pädevaid inimesi nõukogudesse ei kaasata. “Pädev spetsialist, kes ei ole võimul oleva partei liige, on vaba, ei allu parteilisele distsipliinile ega hääleta robotina,” tõdes ta.

Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogusse kuuluv keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles, et vähemasti Tallinna esindajad nõukogudes on enamasti eksperdid.

Nii on Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liikmed Merike Martinson ja Vahur Keldrima arstid, Vello Ervin ettevõtlusõiguse spetsialist ja tema ise majandusekspert.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas on Martinsoni ja Keldrima kõrval veel üks arst – Peeter Mardna. Vaid Sofia Derjugina on üksnes linna esindaja.

“Seega julgen arvata, et Tallinna haiglate nõukogud on tasakaalus. Oleme püüdnud jälgida ka seda, et enamik nõukogu koosseisust keskhaiglates kattuks,” lisas Aas.

Ametnik on ekspert. Hannes Danilov on poliitika­ekspertidega nõus. Ka tema hinnangul võiksid raviasutuste nõukogude liikmed ideaalvariandis olla ametnikud, kes väljendaksid võimul oleva poliitilise erakonna tahet ja see käiks nende töökohustuste hulka. “Reaalses elus see nii ei toimi, sest poliitiline juhtkond ei ole kindel, et ametnikud igal aja­hetkel nende huvisid väljendavad,” selgitas Danilov.

“Seetõttu nimetatakse suurtesse nõukogudesse n-ö igaks juhuks parlamendipoliitikuid ja teisi poliitiliselt sobivaid isikuid, keda saab vajadusel kasutada mingite huvide esindamisel,” ütles ta.

Ülle Lumi hindas Viljandi Haiglas kõrgelt aega, kui poliitika ei seganud haigla arendamist. “Rääkides viimase kümne aasta kogemusest, siis väärtustasin kõrgelt seda seitset aastat, kui Ivi Normet oli nõukogu esimees ja haigla juhtimine poliitikast vaba,” lausus Lumi.

“Leppisime kohe alguses kokku, et vaatamata kellegi erakondlikule kuulumisele teenib haigla avalikkuse huve ja haiglaseinte vahel ei harrastata valimiskampaaniat ega muud populismi,” meenutas ta.

Ka  Lumi on seisukohal, et haiglate nõukogudesse tuleks kaasata rohkem ametnikke.

“Oma tööd tundev ja isikuna vastutada julgev ametnik kannab tegelikku sisulist kompetentsi kordades enam kui enda pädevusest heal arvamusel olev riigikogu liige või koalitsiooni soositud omavalitsusjuht,” lausus ta.

Lumi lisas, et riigikogu liikme poliitilisel enese­teostusel ei saa olla rohkem kaalu kui kohaliku haigla toimetulekul.

Tallinn tasustab heldelt

Haigekassa endise juhi Hannes Danilovi sõnul annab nõukogu liikme tasustamine kohalikele ja parlamendipoliitikutele lisamotivatsiooni olla nõukogu liige.Samuti seob tasu poliitikut sellega, kes ta nõukogusse määras.Maakondades on nõukogude liikmete tasud üsna tagasihoidlikud, aga Tallinn maksab heldelt.Lõuna-Eesti Haigla kulutas 2011. aastal kõigi nõukogu liikmete tasudeks kokku 5376 eurot, samal ajal kui  iga Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige sai aastas 5004 eurot. Nõukogu esimees teenis aastaga 6672 eurot.Eelmise aasta töötasude andmed tehakse tavaliselt avalikuks 1. aprillil.