Kuna neljas kvartal ja majandusaasta on lõppenud ning tulemustele saab joone alla tõmmata, vaatame populaarsemate Läti ja Leedu börsifirmade tulemusi.
Majandusolude taastumise ja tarbijakindluse paranemisega suutsid mitu börsifirmat teha tegutsemisajaloo parimaid tulemusi, mille juhtkonnad jäävad ka tulevikku vaadates optimistlikuks ning prognoositakse ka edaspidiseks nii kasumi kui ka käibe kasvu.
Et kiire pilguga hinnata ettevõtete suhtelist väärtust, on välja toodud ka P/E suhtarv, mis peegeldab aktsia hinna ja kasumi suhet.
Olainfarm. Möödunud aastal kasvas Läti ravimitootja puhaskasum 41 protsenti ning ettevõtte sõnul seavad nad heade tulemuste tõttu endale sel aastal veel kõrgemaid sihte. Kui 2011 oli puhaskasum 6,91 miljonit latti (9,48 mln €), siis 2012 ulatus see juba 9,75 miljoni latini (13,88 mln €). Aastakäive oli 51,91 miljonit latti ehk 75,29 miljonit eurot.
“Eelmine aasta oli ettevõtte tegutsemisajaloo edukaim ning seetõttu seame uusi sihte, et jätkata samasuguse tempoga ka tulevikus. Sel aastal jätkame “Latvijas aptiekas” apteegivõrgu arendamist ning lähitulevikus plaanime laieneda ka meditsiiniseadmete ja toidulisandite segmenti,” kommenteeris Olainfarm enda tulemusi.
Neljas kvartal oli ravimitootjale kõige edukam kvartal ettevõtte ajaloos. Puhaskasum tõusis 3,4 miljoni latini (4,8 mln €), mis on aasta varasemast 85% parem tulemus.
Olainfarmi aktsia on poole aastaga tõusnud 35% ning hinna ja kasumi suhe P/E on 5,77, mis võib anda märku, et tegemist on odava ettevõttega.
Grindex. Balti riikide juhtivaim farmaatsiaettevõte lõpetas eelmise aasta rekordilise 9,6 miljoni Läti lati (13,7 mln €) suuruse puhaskasumiga, mis on 43,3% rohkem kui 2011. aastal. Ettevõtte eelmise aasta käive kasvas 18,8% 82,7 miljoni latini (117 mln €).
Suure hüppe tegi ka Grindexi eksport, kuna 2012 eksporditi 12,6 miljoni lati võrra rohkem kui 2011. aastal. “Oleme edukalt lõpetanud 2012. aasta ning saavutasime märkimisväärse müügikasvu. Ma olen alati rõhutanud, et meie konkurentsieelis on paindlikkus vastata turu nõudlusele,” ütles Grindexi juhatuse esimees Juris Bundulis majandustulemusi kommenteerides.
Ettevõtte aktsia on poole aastaga tõusnud 14,76% ning P/E suhtarv on 5,1, mis näitab, et tegemist on suhteliselt odava ettevõttega.
Apranga. Leedu jaeketi neljanda kvartali ärikasum enne kulumit (EBITDA) oli 17,2 miljonit litti ehk 5 miljonit eurot. See on 4,9% rohkem võrreldes 2011. aasta neljanda kvartaliga. Apranga 12 kuu EBITDA kasvas 61,4 miljoni liti ehk 17,8 miljoni euroni, mis on 29% parem tulemus kui 2011. aastal.
Vaatamata kõrgetele kuludele, suutis Apranga näidata tugevat käibekasvu ning seetõttu tõstis Swedbank ettevõtte aktsia hinnasihti ning säilitas ostusoovituse. Swedbanki sõnul on neljanda kvartali 18,4% käibekasv tugev tulemus ning 49,2% brutomarginaal vastas nende ootustele. Kuid alla ootuste jäi EBITDA ja puhaskasum. Põhjuseks peab pank kõrget rendihinda ja palku.
Ettevõtte majandusaasta EBITDA marginaal oli 14,5%, mis on ettevõtte kõigi aegade parim tulemus ning pool protsendipunkti parem aasta varasemast. Panga sõnul muutub selle taseme ületamine raskeks, kuid samas nähakse üldist majandustingimuste paranemist.
Apranga aktsia hinnasihti tõsteti 2,35 eurolt 2,80 eurole ning säilitati ostusoovitus. Apranga aktsia on kuue kuuga tõusnud 33% ning P/E suhe on 13, mis näitab, et tegemist on keskmiselt hinnatud ettevõttega.
UAB City Service. Leedu kinnisvarahaldaja neljanda kvartali kasum tegi järsu languse, kuna firma pidi välisturgude tõttu ühekordse kuluga arvestama. Neljanda kvartali puhaskasum oli 3,415 miljonit litti ehk 0,98 mln eurot. Aasta varem ulatus puhaskasum 12 miljoni litini ehk umbes 3 miljoni euroni.
Eelmise aasta puhaskasum oli 4,4 miljonit eurot, mis on umbes poole võrra vähem kui 2011. aastal. City Service’i peadirektori Žilvinas Lapinskase sõnul mõjutas eelmise aasta tulemust 10,8 miljoni liti suurune ühekordne kulu seoses tegevusega Leedu, Poola ja Venemaa turul. Neljanda kvartali müügikäive langes 2011. aasta 162,6 miljonilt litilt 147,4 miljoni litini (42,6 mln euroni).
City Service’i aktsia on poole aastaga tõusnud 5%, kuid ettevõtte aktsia hinna ja kasumi suhe (P/E) on 14,6, mis näitab, et tegu on keskmiselt hinnatud ettevõttega.
TEO LT. Leedu telekommunikatsioonifirma aktsia on poole aastaga tõusnud 21%, kuid Swedbank alandas aktsiasoovituse “osta” pealt “müü” peale. Ettevõtte neljanda kvartali käive vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3%, ulatudes 189,7 miljoni litini. Samas suudeti suurendada aasta kogukäivet 1,4%. Samuti suurenesid ärikasum 3,9% ja puhaskasum 3%.
LHV Pank ja Swedbank ootasid, et telekomifirma käive langeb protsendi võrra ja jääb 192,9–193,4 miljoni liti juurde. Kui LHV Pank ootas TEO LT kasumiks 40,5 miljonit ja Swedbank koguni 46,3 miljonit litti, siis tegelikult jäi kasumiks 35,52 miljonit litti (0,046 litti aktsia kohta) ehk 4,5% vähem kui aasta eest.
Veebruaris teatas TEO, et firmat alates 2004. aasta jaanuarist juhtinud Arunas Šikšta on otsustanud ettevõtte peadirektori ametikohalt lahkuda.
TEO aktsia on poole aastaga tõusnud 21% ning P/E suhe 13,5, mis näitab, et tegu on keskmiselt hinnatud ettevõttega. Swedbank säilitas TEO LT aktsia hinnasihiks 0,75 eurot.
Šiauliu Bankas. Veebruari keskpaigas raputas Leedut pangandusskandaal, kui Leedu keskpank peatas Ukio Bankase tegevuse, kuna keskpank oli hinnanud Ukio tegevuses ohtlikke arengutendentse ja aktsionäride tegevust, mis ei teeninud panga huve. Ühtlasi jättis Ukio ka mitmed pangajärelevalve nõuded täitmata.
Šiauliu Bankas sõlmis veebruari lõpus Leedu hoiuste tagamise fondiga kokkuleppe, mille kohaselt läheb pangale 2,7 miljardi liti (0,78 miljardi euro) eest likviidsusraskustesse sattunud Ukio Bankase varasid ja kohustusi. Varade ülevõtmise tulemusena tõuseb Šiauliu Danske Banki varade mahult Leedu suuruselt viiendaks pangaks, muutudes peaaegu kaks korda praegusest suuremaks. Šiauliu Bankase eelmise aasta puhaskasum oli 14,9 miljonit litti ehk 4,3 miljonit eurot. Aasta varem ulatus panga puhaskasum 12,8 miljoni litini ehk 3,7 miljoni euroni.
Šiauliu aktsia on poole aastaga tõusnud 7%, kuid P/E suhe on 16,5, mis näitab, et tegu võib olla juba kalli ettevõttega.
Seotud lood
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele