Veebi asemel hüvitis

Helmes, mis on Eesti üks suuremaid IT-teenuseid osutav ettevõte, võitis 2011. aastal Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ühtse internetikeskkonna loomise riigihanke. 2012. aasta lõpuni käis tormiline IT-toote väljatöötamine. Ometi teatas ERR eelmise aasta lõpus, et lõpptulemus ei vasta ootustele ning projekti vastu ei võeta.

Hüvitis Helmeselt. Siiski on ERR praeguseks loobunud pretensioonide esitamisest. Põhjus: Helmes maksis ERRile kompensatsiooni. 230 000 eurot projekti esialgsest 290 000eurosest maksumusest (maksudeta) oli selleks ajaks “ära töötatud”. Seejuures rahastas projekti 71% ulatuses riigi infosüsteemi amet; ülejäänud osa käis välja ERR.

Helmese kunagine töötaja, kes soovis jääda anonüümseks, juhtis tähelepanu veidrale olukorrale: firma võidab suuri projekte, kuid töö lõppjärgus ilmnevad sageli probleemid. Firma endise töötaja sõnul teeb Helmes siis tellijale ettepaneku võtta toode vastu sellisel kujul, nagu see välja tuli. Kuid “hüvitusprotsendiga”, see tähendab firmapoolse juurdemaksega võimalike viimistlustööde eest.

See anonüümse allika kirjeldatud skeem leiab kinnitust ka Helmese ja ERRi koostöö puhul.

Algselt oli tellimus selline: kõik ERRi kodulehed, uudiseid ja saateid edastavad portaalid pidid saama uue kujunduse. Töö oli jaotatud nelja etappi, millest kolm täitis Helmes tähtajaks. Kolme esimese etapi eest maksti firmale välja 231 783,21 eurot, millele lisandus käibemaks. Vaatamata tähtaja pikendamisele jäidki neljanda etapi tööd tegemata, mistõttu ERR otsustas Helmesega lepingu lõpetada.

Töö liiga keeruline. “Meie lähteülesanne on osutunud ilmselgelt liiga keeruliseks ja Helmes oma pakkumise raames ei suuda seda meie soovitud ja kirjeldatud mahus täita,” põhjendas esialgu tulemuse puudumist ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.

Helmese juht Jaan Pillesaar põhjendas toona lepingu lõpetamist töömahu ebaõige hindamisega: “Kuna ERR soovib oma jõududega tulevikuarendusi teha, on mõistlikum tehtud tööd praegusel kujul üle anda ja selle üle peame praegu läbirääkimisi.”

Äripäeva järelepärimise peale vastas ERRi portaalide peatoimetaja Aivar Pau, et praeguseks on rahvusringhääling saanud Helmeselt nende tehnilised lahendused, mille alusel on võimalik luua ERRi ühtne internetikeskkond. Pau sõnul püüab ERR lõpetada tööd nüüd oma jõududega. Selleks kulub veel umbes aasta. 2014. aasta suveks – ja see on viimane tärmin – peab internetikeskkond töötama. Loomulikult on teada, et projekti lõppmaksumus suureneb samamoodi, nagu pikeneb realiseerimise tähtaeg. Seejuures ei välistanud ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa oma esimestes kommentaarides, et algse mõtte elluviimiseks tuleb siiski korraldada uus riigihange.

“Tere! Oleme lepingu Helmesega lõpetanud. Nad kompenseerisid tekkinud materiaalse kahju ja meil ei ole neile rohkem pretensioone.” Nii selgitas Allikmaa olukorda nüüd. Summat, mida Helmes hüvitiseks maksis, ERR ega ka Helmes ei täpsusta.

Klientidel pretensioone pole

Helmes, kes on Eesti IT-turul tegutsenud juba 20 aastat, nimetab oma referentsides väga suuri partnereid ja edukalt täidetud tellimusi: Tele2, TeliaSonera, Danske Bank, SEB, aga ka terve rida riigiasutusi. Ja just riiklike tellimuste täitmine tekitab aeg-ajalt küsimusi. Näiteks 2011. aastal tunnistas Helmes oma osa keskvalimiskomisjoni veebilehe tõrkes, mis kestis ligi poolteist tundi parlamendivalimiste häältelugemise ajal.Üks teine Helmese töötaja meenutas, et firmal oli probleeme ka maanteeameti ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projektide üleandmisega. Kuid seesama töötaja rõhutab, et selliseid asju tuleb ette paljudel IT-firmadel, paraku kipub sellekohane info just Helmesest välja imbuma.Maanteeameti avalike suhete osakonna spetsialist Allan Kasesalu kommenteeris omal ajal tekkinud olukorda praegu lakooniliselt: “Vastab tõele, et Helmes oli lepingupartner Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele paberivaba ARKi loomisel ja seda üsna mitme aasta eest, umbes 2006. aasta paiku. Meil talle pretensioone ei ole.”EASi infotehnoloogiaüksuse direktor Marko Arula lükkas info koostöö käigus tekkinud probleemidest samuti ümber. “Helmes on EASi partneriks olnud mitmes hankes ja projektis. Suurim neist oli e-teeninduse arendusprojekt, mis algas 2009. aasta kevadel ja kestis kolm aastat. Helmes teostas projekti korrektselt ja meie jäime kliendina tulemusega rahule. 2011. aastal  võitis Helmes avatud hanke e-keskkonna arendus- ja hoolduspartneri leidmiseks. Ka selles projektis on EASi ja Helmese koostöö sujunud konstruktiivselt ja probleemideta,” märkis Arula.

 

Kommentaar

Mingeid skeeme Helmes ei rakenda

Evelin Lang, Helmese esindajaMingeid skeeme Helmes kindlasti ei rakenda ning selle tõestuseks on suur hulk pikaajalisi partnerlussuhteid tõeliselt nõudlike rahvusvaheliste tellijatega. Oleme Tele2 partner näiteks üle kümne aasta juba, Auda­texi teenindanud umbes viis aastat. TeliaSoneras on maht aasta-aastalt kasvanud – alustasime nendega koostööd 2001. aastal. Samuti suur hulk edukaid partnerlusi riigile e-lahenduste loomisel. See ei oleks võimalik, kui see käiks kliendi arvel.