Pagar Võtaks on lõhna järgi leitav

Meeldejääva nimega pagarikoja perenaine Reet Rum räägib nimest: “Seda saab mõelda selle poole pealt, et see on nii hea, et pagar ka ise sööks seda. Me ei ole toorainega, näiteks võiga, koonerdanud, kasutame palju seemneid ja kuivatatud marju,” räägib Rum. Enamik toorainest – jahu, munad, piim, kohupiim – tuleb kohalikelt tootjatelt. Seemned, mida ka kohapeal müüakse, tellitakse mahetootjatelt välismaal.

Selveri Köögi juhataja Reet Rum hakkas ettevõtjaks asjaolude kokkusattumisel ning õige inimesega kohtumisel. Mõte oli tal tegelikult peas aastakümneid, aga väljakutset pakkuva töökoha tõttu ei jõudnud ta seni selle teostamiseni.

Tõuge hakata ettevõtjaks tuli Reet Rumil asjaolude kokkusattumisel, kuid mõte oli tal peas olnud aastakümneid. Ta on töötanud Tallinna Kaubamajas ja Selveris. Enne pagariäri loomist töötas Rum üles uue Selveri Köögi ning juhtis seda seitse aastat, kuni tuli koondamine. “2012. aasta alguses võtsin aja maha ning mõtlesin, mida edasi teha. Ma ei tahtnud enam palgatööle minna, vaid tahtsin proovida ise midagi teha. Millal siis veel, kui mitte nüüd? Tahtmist ja aega oli küllaga. Otsustasin teha seda, mida ma oskan, ja seda südamega,” räägib Rum.

“Kui oled oma töökohaga rahul, kõik sujub ja tead, kuidas asjad käivad, siis on see eelkõige mugavus, mis hoiab sind tagasi. Isegi kui mõtled, et võiks midagi muud teha. Kui varem juhtisin paarisadat töötajat, siis pagarikojas on meil peale minu veel paar töötajat,” võrdleb Rum.

Rumi kutsuti pärast Selverist lahkumist töövestlusele ning saatuse tahtel sai ta eelmise aasta märtsis kokku ettevõtja Priit Mikelsaarega, kes on Biomarketi üks omanikest. “Mainisin Priidule, et mõtlen äri alustamisest. Ma täpselt ei teadnud, mida tahaks teha, kas väike kohvik või midagi sellist,” tõdeb Rum. Räägiti ka ökoteemadel ja mitme kokkusaamise tulemusena loodigi ökopagaritöökoda Pagar Võtaks.

“Mulle tundus, et Reedal on täpselt sobiv profiil ja piisav kogemustepagas,” kinnitab Mikelsaar.

Rum on pagariettevõttes juhataja rollis, kuid tõdeb, et ka palju muid asju tuleb ise ära teha: koristada, kaupu tellida, müüa, kui vaja, küpsetada ning otsida müügikanaleid. Intervjuu käigus vahetab ta rolle vastavalt olukorrale – teenindab kliente, räägib tööd otsiva mehega ning on lahke perenaine.

Pagarikoja Pagar Võtaks kliendid on Rumi sõnul inimesed, kes eelistavad puhast toorainet ja on nii-öelda ökoinimesed. “Palju on teadlikke noori, kes käivad siin peredega,” märgib Rum.

Pagarikoja igapäevane töökorraldus on selline, et ettevõtte üks omanikke Priit Mikelsaar aitab firma juures tooraine ja kontaktidega, Reet Rum täidab juhataja kohustusi ning turundusega aitavad ka Reeda poeg ja tütar.

Omanikud mõlgutavad laienemismõtteid. “2013. aasta on katsetamise faas. Mõned edasimüüjad võtame juurde, suurtesse kettidesse me väga kohe ei kibele. Kolme kuni viie aasta perspektiivis tahame ökopagarikodade seas olla üks liidreid,” seab Mikelsaar sihte. “Meil on hea algus ja nüüd tuleb paremini teha. Jookseme maratoni, pool kilo­meetrit on joostud.”

REET RUMI SOOVITUSED ALGAJALE ETTEVÕTJALEKasuta väikese eelist olla paindlik. Suurettevõttes läheb idee teostamiseks kaua. Kui sul on oma ettevõte, võid katsetada, saad klientidelt tagasisidet ja siis on toode paari päeva pärast poeletil.Otsi sobivad ruumid. See oli keeruline. Ise tootmishoonet projekteerida on kulukas ja aeganõudev, seega otsustasime ruumid rentida. Käisime läbi tootmisruume Koplis ja Mustamäel. Joonistasime plaani ja muutsime ruume vajaduste järgi.Säästa. Kasutatud asjade ostmine ­aitab kokku hoida. Oleme ökod ka seetõttu, et meie sisustus on taaskasutuskeskusest. Letid on teisel ringil. Külmkapp, kus hoiame valmistoodangut, on ühe endise kondiitrifirma oma. Puhvetkapp on 1956. aastal tehtud. Samuti on tuttavad ja sõbrad asju toonud.Kasuta ära kogemused. Kui on kogemusi, siis lähevad asjad valutumalt ja kiiremini. Muidu kulub palju rohkem aega, et aru saada, mis pabereid ja dokumente on vaja ja kuidas asi käib.Käi koolitustel. Käisin eelmisel aastal EASi alustava ettevõtte koolitusel, mis lõppes äriplaani kaitsmisega. Sealt sain julgust ja nippe, kuidas alustada, ning motivatsioonisüsti. Mul soovitati algul mitte suurelt ette võtta. Mõtlesin 20 inimest tööle võtta, aga õnneks tõmmati mind maa peale. Tuleb teha tasa ja targu, laiendada jõuab alati.