• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,02%7 639,33
  • DOW 30−0,28%51 634,47
  • Nasdaq 0,35%26 509,53
  • FTSE 100−1,24%10 681,51
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,59
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,02%7 639,33
  • DOW 30−0,28%51 634,47
  • Nasdaq 0,35%26 509,53
  • FTSE 100−1,24%10 681,51
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,59
Pärast kolme kümnendi suurimat kullahinna kukkumist on kollane metall suutnud veidi oma sära taastada. Viimasest kaheksast päevast on kulla hind tõusnud koguni seitsmel ning tõstnud hinna 1321 dollarilt 1437 dollarini untsist.
Kulla tõusu taga on kasvanud nõudlus füüsilise kulla järele. Rahvusvahelise valuutafondi värske raporti kohaselt kasvatasid Venemaa ja Kasastani keskpank märtsis oma kullareserve juba kuuendat kuud järjest, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg.
Lisaks teatas Maailma Kullanõukogu, et keskpangad suurendasid 2012. aastal oma kullavarusid 534,6 tonni võrra, mis on suurim juurdekasv pärast 1964. aastat! Lisaks ennustab nõukogu, et ka sel aastal suurendavad keskpangad oma kullavarusid 450-550 tonni võrra, nii et hiljutine paanika keskpankade võimalikest kullamüükidest ning selle negatiivsest mõjust kullahinna liikumisele ei pruugi pidada paika.
„Mõned keskpangad võivad kasutada kulla hinnalangust võimalusena füüsilist kulda juurde osta. Börsil kaubeldavate kullaosakute müük, mis tõenäoliselt ka lähiajal jätkub, lihtsalt venitab hinnavahet (füüsilise ja e-kulla vahel) laiemaks,“ märkis UBS AG toorainete analüüsi juht Dominic Schnider.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele