Romet Kreek • 7. mai 2013 kell 8:55

Nordea: Prantsusmaa 40 kahjumis aastat

Kui Prantsusmaa oleks ettevõte, siis oleks ta juba 40 aastat järjest kahjumis, ütles Nordea üleilmse analüüsi juht Steen V. Grondahl eile seminaril Tallinnas.

Prantsusmaa ei ole 40 aasta jooksul saanud riigieelarvet plussi. Kes laseks sellisel ettevõttel tegutseda? Prantsusmaa alustas väga madalalt võlatasemelt ja iga aasta tehti tuludest natuke rohkem kulutusi. Midagi suurt ja järsku ei olnudki, kuid ajapikku on kasvanud võla suhe majandusse 90 protsendini.

Nordea ootab maailmamajanduse aeglast pööret paremusele. See käib siiski USA ja Aasia (Hiina), mitte euroala kohta.

Euroalas on hulgaliselt kriise – nii erasektori kui valitsuste võlakriis, majandusstruktuuri kriis, konkurentsivõime kriis, panganduskriis, usalduskriis, poliitiline kriis ja institutsionaalne kriis. Euroala on disaininud poliitikud ning tegemist ei ole optimaalse valuutatsooniga. Euro on riigita valuuta. Vaid Euroopa Keskpank suudab kiiresti tegutseda, 17 euroala valitsust seda ei suuda.

Eri riikide ja valituste vahel on suured erinevused: ladina ja germaani vaade majandus- ja rahapoliitikale on erinev. Erimeelsused on selles, mis kriisi põhjustas ning mis on õige teraapia (palju kärpida?). Erinev on tahe anda otsustusvõim Euroopale ning lõpuks puudub Euroopal tulevikunägemus ehk visioon. Seda lihtsalt pole.

Euroopa Keskpank on valmis tegutsema, kuid võimalused vähenevad. Madalama intressimäära poliitika ei muuda enam oluliselt majanduse väljaaadet ega ka pangalaenude kättesaadavuse fragmenteeritust.

Saksamaa majandusele prognoosib Nordea tänavu 0,7% kasvu ja tulevaks aastaks 2,1% kasvu. Lõuna-Euroopa paranemine aitaks kaasa Saksamaa ekspordile, nagu ka kapitalikulutustele ning tööhõivele. Riskideks on Lõuna-Euroopa kriisi süvenemine, Prantsusmaa vajumine sügavasse langusse ning inflatsiooni või oodatava inflatsiooni ülekandumine eluasemete ja rentide hinnatõusuks.

Prantsusmaal mingit võluvitsa ei ole, kuna olemas on vastik tsükliliste ja strukturaalsete probleemide segu. Tööstuses luuakse madalat lisaväärtust – vaid 10% võrreldes Rootsi 16,8% või Saksamaa 23%ga. Tööstus on keskendunud madala ja keskmise lisaväärtusega toodetele, mis viib hindade paindumatuseni ning sagedaste üleskutseteni nõrgendada eurot. Prantsusmaa on järsult kaotanud maailmas turuosa. Prantsusmaal on suur riigisektor, kuid madal efektiivsus. Nordea prognoosib Prantsusmaa tänavuseks majanduskasvuks 0% ja tulevaks aastaks 1,2%.

Hetkel kuum