Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohumaa: ajale ei tohi jalgu jääda
VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles, et igas sektoris on paratamatu, et sisendid kallinevad ja kogu aeg tuleb mõelda, kuidas toodetele lisandväärtust juurde saada.
„Paratamatult, olgu metsatööstus või muu kauba tootmine, on pidevalt võitlus, et sa pead jooksma täie hooga, et mitte ajale jalgu jääda,“ ütles Rohumaa. VKG-l oleneb välisturgudest väga palju ning tema sõnul ei ole kavalusest ettevõtluses siis kasu, kui muud turud Euroopas on madalseisus.
Maris Lauri ütles praegust majandusolukorda kommenteerides, et 1%lisest majanduskasvust kõrgemale aitaks tõusta vaid see, kui Eesti ettevõtted suudaks oma toodete väärtust suurendada, meelitades välismaalasi oma tooteid ostma ning hiljem ka oma tootmist siia tuua.
Seda, et eestlased peaks tootmisel välisturgudele mõtlema, pidas Rohuma kuldaväärt mõtteks. Eesti turu väiksuse tõttu tulebki kasvu otsida välismaalt ning Rohumaa hinnangul on eestlased olnud selles osas juba praegu väga tublid.
„Tulebki proovida rohkem välismaale müüa ja leida neid nišše, milles me oleme paremad. Ma isegi ei nutaks taga meie seniseid eeliseid, sest alati kõlab läbi, et me oleme selline odav riik," rääkis Rohumaa. Ta arvab, et kuna meid on nii vähe, siis mida rutem me selle üle elame, leiame pigem lisandväärtustega ja kõrgema panusega tooteid, seda parem meile
Rohumaa leidis, et kõik ettevõtjad mõtlevad niikuinii pidevalt sellele, mida teha siis, kui kaob ära mingisugune konkurentsieelis hinnaga. Tema hinnangul on see kõigile eestlastele väga kasulik, kui tööjõud kallineb ja kellelgi on paratamatul pidev surve mõelda välja midagi kavalamat ja suurema lisandväärtusega.
VKG on viimastel aastatel väga palju investeerinud, kasutades alati võõrvahendite abi. Rohumaa sõnul on ettevõtte väiksus see, mis on tekitanud vajaduse lisafinantseeringute järele ning kui pank ei ole nõus finantseerima, siis on neil oma projekte väga keeruline realiseerida.
„Pankadel nagu igas teises sektoris see ahnu ja hirmu faas käib krodamööda ja see võib väga kiiresti muutuda. Piisab ühest halvast uudisest kui pangad muutuvad konservatiivseks või sisi vastupidi, on paar head uudist ja pangad kohe väga tahavd laenu välja anda.“
Samas tõdes ta, et praegu on headest projektidest puudus ning pangad kuulavad hea meelega ära kõik laenusoovijad.
VKG-l on tulevikku plaanitud veelgi suuri investeeringuid, millega loodetakse oma väärtust tõsta. „Meil on järgmiseks kolmeks aastaks samuti väga agressiivne kava, kus me ehitame oma teist ja kolmandat õlitehast. Teine on päris suurelt valmis ja kolmanda ehitus läheb samuti töösse," rääkis Rohumaa.
VKG'l on päris mitmed hiigelsuured projektid, nt rafineerimistehas, diislitehas ja VKG tsemendi eriplaan. Need on need projektid, kus tõesti peab olema ülihea sisetunne, et majanduskliima on õige, siis on neid julgem teha, lisas Rohumaa.
„VKG on just selles sektoris, kus ilma suurte investeeringuteta oma äri ei kasvata kuidagi. Lihtsalt ideega või paari programmeerijaga ei tee midagi.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.