Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lauri: majandus vastu klaaslage

    Mida arvata 1% majanduskasvust? Juba paar nädalat olen lootnud, et number ikka plussi jääks, kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri.

    Niisiis võib öelda, et esialgsetel tulemustel oli I kvartal veel suhteliselt hea. Kuid minugi arvamuste muutumine näitab, et see headus oleneb taustsüsteemist ehk sellest, mida oodati. Tulemus kinnitab minu arvamust, et rahandusministeeriumi ja suurem osa avalikuks tehtud prognoose on olnud liialt optimistlikud. Ilmselt ei suuda Eesti sel aastal 3%, rääkimata enamast, kasvada.
    Mida lähitulevikust oodata?
    Majandusprognoose on kõikjal maailmas kärbitud, arukas oleks mõningad korrektsioonid teha ka Eestis.
    Ootustest nõrgem maailmamajandus
    Väga paljud märgid (numbrid, kindlustunde indikaatorid jne) osutavad sellele, et II kvartal tuleb vähemalt Euroopas esimesest kehvem. Euroopa on Eesti ettevõtete põhiline müügiturg. Kui läheb kehvasti Saksamaal – aga näha on aeglustumist -, siis läheb kehvasti ka Rootsil ja Soomel. Seega ei saa väga hästi minna ka Eestil.
    Talvel loodeti, et I kvartal on kehv, kuid et seejärel hakkavad asjad tasapisi Euroopas paranema. Nüüd loodetakse, et paranemine hakkab teisel poolaastal. Võib-olla. Aga igaks juhuks tasuks liialt suurte lootustega olla ettevaatlik. Saksamaa on eksportiv riik, kuid tema eksportturud ei ole enam eriti heas kasvuhoos. Üks asi on majandusprobleemid Lõuna-Euroopas, kuid ka muu maailm, eelkõige arengumaad, ei kasva enam endises tempos, sest Läänemaailma majanduslik stress on hakanud mõjutama ka kaugemaid maid, sealhulgas paljuarmastatud Hiinat. Brasiilia majandusel ei lähe kõik ludinal, India puhul kurdetakse ühe ja teise asja üle. Ehk siis arengumaad ei suuda siiski – võib-olla on see paljudele üllatuseks – iseseisvalt väga tugevat majanduskasvu veel tekitada. Veelgi enam, päris mitmetel juhtudel – see käib ka Hiina kohta – on loobutud kallitest Euroopa kaupadest, sest ise saab ka midagi analoogset, kuid odavamat tehtud. See tähendab, et Euroopa pakub küll kvaliteeti, kuid arengumaade tekkiv keskklass ei suuda Euroopa kvaliteeti osta, sest ta on sellest kõvasti vaesem.
    Võib-olla tuleb II poolaasta maailmas parem, kuid ta ei tule kindlasti väga palju parem I poolaastast.
    Eesti-sisesed kasvuprobleemid
    Eesti on jõudnud väga selgelt nn keskmise sissetulekuga riigi kasvulõksu. Edasisel arengul on justkui klaaslagi ees. Midagi sarnast oli omane näiteks Portugalile enne suurt kriisi. Mida see tähendab? Eesti ei saa enam kasvada vanade eeliste toel, kuid uusi eeliseid veel ei ole.
    Esiteks. Kulueelised ammenduvad ja see protsess on läinud kiiremaks nii energiahindade tõusu kui ka palkutõstva tööjõupakkumise vähenemise tõttu.
    Teiseks. Ärikeskkonna eelised on hakanud nõrgenema ja see protsess võib osutuda oluliselt kiiremaks kui poliitikud seda tunnistada tahavad.
    Läti ja Leedu majandusseis on stabiliseerunud ning astudes euroliitu, taastab Läti ühe olulise osa oma eelistest, mis 2008-09.aastal kaduma läks. Eesti jaoks tähendab see aga seda, et osa odavamast tootmisest liigub meilt lõunasse.
    Kui vaadata teisi Euroopa riike, siis on näha, et vist kõik riigid tegelevad rohkem või vähem sellega, mida Eesti tegi varem: tulumaksude alandamise, bürokraatia vähendamise, tööturu dereguleerimise jmt. See tähendab, et need konkurentsieelised, mis Eestil praegu on hea ärikeskkonna osas, kaovad mõne aasta jooksul või muutub nende erilisus niivõrd väikseks, et ei ole enam ahvatlev.
    Ei tasu unustada Eesti kahte tugevat konkurentsinõrkust – asukohta Euroopa servas (ehk kaugust suurimast Euroopa tarbijaturust) ja võimetust luua mastaabisäästul toimivaid tootmisi. Need kaks tegurit on alati iga suurema ettevõtja peas ja meeltes. Ärikeskkonnaga saab neid nõrkusi kompenseerida, kuid kui ärikeskkond enam ei ole eeliseks, siis mis see võiks olla? Meil on rõhtatud mõningaid Eesti eeliseid, kuid päris mitme teise aspektiga pole sisuliselt tegeletud. On viimane aeg võtta ette need ärikeskkonna nõrkused, millega pole meil senini tegeletud: seadustejõustamine, regulatiivsed aspektid (igasugused load jmt), nö pehme ärikeskkond ehk sotsiaalsfäär, inimeste suhtluskombed ja -viisid jmt.
    Kolmandaks. Selleks, et edasi minna – odavalt ei saa, tööjõudu jääb vähemaks – tuleks teha tõsine hüpe kõrgemale toodete kvaliteedis ja väärtuses. Väärtuslikumaid kaupu-teenuseid tootes on võimalik vähema arvu inimeste ja suuremate kuludega end päris hästi ja edukalt majandada – täpselt seda teevad ju Soome, Rootsi ja Saksamaa. Kuid selleks, et väärtuslikumaid kaupu-teenuseid toota, tuleb täita terve hulk eeltingimusi.
    Kõigepealt tähendab see seda, et on vaja kallimaid, moodsamaid jne masinaid ja seadmeid. Üks asi on see, et kohalikud ettevõtted ei suuda seda omavahenditest üldjuhul teha. Teine asi on see, et väga raske on saada selleks ka lisafinantseerimist. Eesti pangad, nagu ka suurem osa välisinvestoreid, mõõdab Eesti majandust ikka endises mõõtkavas ehk siis tootmise odavuse mõõtkavas. 2000.aastal tuli Eestisse Elcoteq. Ma ei tea, mis pani sealseid otsustajaid ühel hetkel käituma tolle aja standardarvamuse – Eestisse sobib vaid väga-väga odav tootmine (midagi Hiina-taolist) –, kuid see oli märguandeks ka teistele, et siia võib paigutada ka mõnevõrra kallimaid seadmeid ja tootmist, kui tol hetkel tavapärane oli. Kus on praegune Elcoteq? Kas seda on üldse olemas? Või peab Eesti selle ise enda omade seast leidma? Mul on selline tunne, et targem on teha viimast, sest tundub, et välismaailmal on enda probleemidega nii palju tegemist, et kaugemale vaatamiseks mahti ei ole. Rääkimata sellest, et nüüd peaks Eesti astuma jõukate riikide päris-mängumaale ja arvata, et meid seal sõbralikult vastu võetakse, on naiivsus. Käepigistuste ja naeratuste taga on poliitikute selge kalkulatsioon ja huvi oma valitjate huvisid (st töökohti ja sissetulekuid) kaitsta. See on loomulik ja sellega tuleb arvestada.
    Väärtushüppe tegemine nõuab ka enesekindlust ja usku, et suudetakse teha midagi oluliselt teistsugust ja väärtuslikumat. Kuid veelgi enam on vaja, et suudetakse seda ka teistele selgeks teha. Ehk siis on vaja oskust müüa ja on vaja atraktiivset kaubamärki. Tänapäeva maailmas müüb jutt, legend, müüt. Eestil on praegu skaipi-jutt, mis palju aidanud IT sektorit. Kuid majandusele tervikuna on vaja siia kõrvale veel midagi, parem kui mitut asja. Väga paljude jaoks oli ja on Soome võrdne Nokiaga, kuigi seal kõrval on ka teisi rahvusvahelisi kaubamärke. Kuid ilmselt oleks Soomelegi parem, kuid samasus Nokiaga poleks niivõrd tugev.
    Ideena: mida võiks anda näiteks Eesti kui kosmosemaa müük. Satelliit võib ju olla väike, kuid see näitab, et Eestis on nutti ja on ettevõtlikust. Ja just seda tuleb müüa ning sellesse tuleb ka ise uskuda. Kahjuks on eestlased võtnud harrastuseks omaenese legendide, lugude ja juttude naeruvääristamise ja põhjatampimise ning selle asemel teiste omade kuulamise ja imetlemise.
    Väärtushüppe tegemine nõuab lisaks ideele, tahtmisele, tegetsemisele, tulevikuusule ja rahale ka aega. Mulle on jäänud mulje, et viimastel kuudel on väga paljud ettevõtted hakanud mõtlema selle üle, et vanaviisi ei saa. Võib-olla on mõnedel uued ideed olemas, võib-olla neid alles otsitakse, võib-olla mõned on nende realiseerimisega alustanud. Kuid igatahes nõuab kogu see protsess aega. Väiksus, paindlikus ja valmisolek uuele on olnud tegurid, mis Eestit on varemgi palju aidanud, kuid isegi sel juhul läheb pisut aega. Kvartal-paar või aasta, oleneb ettevõttest ja tootmisest. Väga võimalik, et Eesti ettevõtted – või parim osa neis – on praegu just selles ümberkeeramise ja muutmise faasis. Aga see tähendab, et erilist kasvu ei ole – parimal juhul on seisak või minimaalne hinnatoetusel toimuv käibekasv. Sellise ülemineku perioodi pikkus sõltub sellest, kui kiiresti leitakse uued ideed ja kui kiiresti need realiseeritakse ehk siis paljus on küsimus rahas. Kui Eesti jätkub järjekindlalt  võlakoormuse vähendamine, kuigi majandus vajaks kasvuks hoopis laenude tuge, siis tuleb tõdeda, et me ise saeme oksa, millel me istume.
    Kokkuvõtteks
    Ilmselt pole välisnõudluse ja sisenõudluse kombinatsioon Eesti majanduskasvu toetamiseks lähiajal eriti soodne, ei saa välistada, et II kvartalis näeme taas miinuskasvu. Et see pikalt püsima ei jääks, tuleb, arvestades Euroopa majanduse oodatavalt pikaajalist sumpamist mudas, rohkem tähelepanu pöörata Eesti majandusele uute kasvuvõimaluste loomisele. See tähendab ka seda, et nii ettevõtted, pangad kui ka valitsus peaksid pingutama oluliselt enam nendele aspektidele, mis aitaksid kaasa “klaaslae” purustamisele. Need on uued tehnoloogiad, tooted-teenused, aktiivsem müügitegevus, eneseusk ja julgem pealehakkamine, praeguste ärikeskkonna nõrkustega tegelemine. Mida pikemalt venitada, seda kauemaks ajaks jääb Eesti majanduskasv kehvaks. Mida kauem see kestab, seda kehvemaks läheb ka Eesti pikaajaline kasvupotentsiaal, sest odavtootmise konkurentsivõime langeb ja inimesed lahkuvad. Eestil on viimane aeg aru saada, et vanaviisi enam ei saa.
     Allikas: Maris Lauri blogi
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.