Euroopas liiga suured energiaarved

Toimiv ühine energiaturg on Euroopale aga eluliselt tähtis, et püsida globaalses konkurentsis – vastasel juhul võib energiamahukas tööstus koos töökohtadega Euroopast välja kolida.

USAga kõrvutades on elektrienergia hind ­Euroopa tööstustarbijatele viimase seitsme aastaga kasvanud 37%, samal ajal on USAs see 4% alanenud. Gaasi börsihindades on vahe USA ja Saksamaa vahel enam kui neljakordne.

Bulgaariast sai tänavu esimene Euroopa riik, kus elektrienergia kõrge hind valitsuse kukutas. Teema on teravalt üleval ka Saksamaa valimiskampaanias – 2008. aastast on sakslaste elektriarved suurenenud 21%.

Tunnistades olukorra tõsidust, arutavad ELi riigid elektrienergia hinna küsimust sel kolmapäeval Brüsselis esimest korda valitsusjuhtide tasandil.

Euroopa Komisjoni energiadirektoraadi direktor Philip Lowe ei soovita hinnalanguse koha pealt siiski erilisi illusioone hellitada. “Energia hinna tõus on vältimatu,” ütles ta läinud nädalal Brüsselis. Sõltudes valdavalt fossiilsetest kütustest ja energiakandjate impordist, on Euroopa maailmaturul hinna võtja – Euroopa osa kogutarbest on 16% ja vähenev. Hinna trend on üles ja seda kujundab kasvav nõudlus Aasiast. “Euroopa energiaturu liberaliseerimine ja tihedam ühendamine aitaks hinnatõusu vähemalt vaos hoida,” märkis Lowe.

Teine põhjus, miks energiastrateegia ülevaatamist vajab, on vastuolu nii Euroopa enda poliitikate kui ka seatud eesmärkide ja reaalse elu vahel.

USA kildagaasi revolutsioon on paisanud ­Euroopa turule odava kivisöe, mis on kraavi ajanud ELi eesmärgid kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamisel. Ehitatakse söeküttel jaamu, samas kui vähem saastavad gaasiküttel jaamad ei suuda hinnaga konkureerida ja panevad uksed kinni.

Suured vaidlused käivad Euroopas praegu ka selle üle, kas ja kuidas elustada Euroopa heitmekvootidega kauplemise süsteem, kus CO2 tonni hind on liiga madal, et ärgitada investeeringuid puhtamasse tehnoloogiasse. Paljud tööstusettevõtted ja poliitikud ei taha suure tööpuuduse oludes tööstusele lisakoormat. Juulis hääletab heitmekvoodi hinna tõstmise plaani uuesti ­Euroopa Parlament.

Samas – kui EL jääks kliimasihtidele kindlaks, tugevneks argument tuumaenergia kasuks. “Sellise eesmärgi täitmiseks on tuumaenergia kõrval vähe alternatiive,” märkis Euroopa Komisjoni tuumaohutuse direktor Peter Faross.

Euroopa Komisjon on koostanud valitsusjuhtidele tippkohtumiseks ülevaate, mida energia hinna taltsutamiseks teha annaks. Midagi samaväärset USA kildagaasiga, mis on seal vallandanud uue energia- ja tööstusrevolutsiooni, Euroopal vastu panna ei ole. ­Lahendus tuleb leida komponentide koosmõjust, sealhulgas turu avamisest.

Gaasi puhul on komisjoni hinnavõrdlusest selgelt näha, et kõige kõrgem on gaasi hind riikides, millel on kõige vähem ühendusi teiste riikidega. Sinna liigituvad nii Balti riigid kui ka Bulgaaria.

Komisjon on välja rehkendanud, et kui liikmesriigid viiksid ellu kõik, mis Euroopa Liidus on ühise energiaturu loomiseks kavandatud, oleks näiteks gaasiturul võimalik täiendavalt säästa 30 miljardit eurot aastas. Sellest läheks lõviosa ELi uutele liikmesriikidele, kus ühenduste loomine ja turu avamine alles algab. Siit soovitus jätkata investeerimist ühendustesse. Kohati pole seda tehtud, sest riigid kaitsevad kodumaiseid monopole. Teisalt ei usaldata partnereid – iga riik püüab kindlustada energiavarustust ja reservvõimsusi omal jõul, mis on aga kulukam.

Uue pilguga tuleks Euroopa Liidul üle vaadata ka sisemised energiatootmise ressursid – nii traditsioonilised kui ka mittetraditsioonilised, ütles Philip Lowe. Näiteks Küprosel, Bulgaarial ja Rumeenial on väljavaateid kodumaiseks gaasitootmiseks, samuti Leedul.

Lisaks aitaks Euroopa sõltuvust impordist vähendada säästlikum tarbimine ja taastuvenergia osakaalu kasv. Paraku on viimane suur probleemide pundar, sest paljudes riikides pole taastuvenergia toetusi kehtestades arvesse võetud, et tehnoloogia aja möödudes odavneb. “Eesmärk on ju toetada taastuvenergia arengut, mitte jäädagi sektorit igavesti toetama,” ütles Lowe.

Kõik kokku tähendab praegu suurt määramatust investoritele ja ettevõtjatele ning taluvuse piiri noolivad arved tavatarbijale.

Järsk hinnatõusEttevõtetel on 2005. aastast elektri hind tõusnud Euroopas 37%. Samal ajal tõusis hind Jaapanis 11% ja alanes USAs 4–9%.Majapidamiste  kulutustest moodustab energia ­(sh transport) Euroopas 7–17%, vaesemates piirkondades 22%.Eestis kulus 2012. aastal statistikaameti andmeil ühe leibkonnaliikme kohta elektrile 13 ­eurot kuus ja 2011. aastal ­­1­2 ­eurot kuus.