Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palk – ettevõtluse suurim tabu
Kui palkadest ei soovita Eestis palju rääkida, siis palgaerinevus ühe ettevõtte või kontserni sees töötavate inimeste vahel on päris tabu.
"Ma sel teemal pole nõus mingisugust koostööd tegema," ütles näiteks ühe ettevõtte juht, kui talle tema firma palgaerinevuste kohta küsimusi esitasime. "Kui te palkadest kirjutate, siis võiks teha üldistusi – mitte nii, et inimeste nimed küljes. See on nagu teatud tüüpi piiride ületamine," leidis ta.
Teist meelt oli majandusekspert Heido Vitsur, kelle sõnul peavad kõik hinnad, sh töö hind olema ühiskonnas läbipaistvad. Vaid nii saavad ettevõtja ja töötaja langetada õigeid otsuseid ning oma n-ö ressursse paremini ära kasutada. "Turg toimib kõige paremini siis, kui informatsioon on kõigile ühtviisi kättesaadav. Endise matemaatikuna võin öelda, et informatsiooni kättesaadavus on konkurentsi põhitingimusi. Kui pole informatsiooni, ei saa teha põhimõtteliselt ka õigeid otsuseid," rääkis Vitsur.
Suurimad Eesti firmasisesed palgaerinevused küündivad 10-20 korrani. Seega on eri inimeste tootlikkuse käärid aukartust äratavalt suured.
Kas probleemiks on keskmise töötaja madal palk või juhtide kõrge töötasu – või ongi asi lihtsalt selle, et inimeste "hinnad" on niivõrd erinevad? Võttes aluseks pooleteise kuud eest ilmunud Äripäeva Palga TOPi, leidsime paarkümmend ettevõtet, kus juhtide palk ületab firma keskmist töötasu üle kümne korra, sh riigifirmad.
Pikemalt loe reedesest Äripäevast.
Autor: Raivo Sormunen, Kadri Jakobson, Indrek Kald