Eestis antakse enim pistist arstidele
Ligi pooled rahvusvahelisele korruptsiooniuuringule vastanutest arvasid, et korruptsioon on viimase kahe aasta jooksul Eestis kasvanud.
Transparency Internationali poolt on juba alates 2003. aastast läbi viidud rahvusvahelist korruptsioonibaromeetrit, maailma suurimat uuringut korruptsiooni tajumise kohta. Sel aastal osales 107 riiki ja 114 000 inimest. Eestis toimus uuring esmakordselt, läbiviijaks ühing Korruptsioonivaba Eesti.
Eesti kohta tõi uuring välja nii positiivseid kui negatiivseid tunnusjooni. 47% küsitlusele vastanutest arvas, et korruptsioon on viimase kahe aasta jooksul kasvanud, sellega oleme napilt paremas seisus kui Euroopa Liidu keskmine 52%. Palju parem on seis aga isiklike kokkupuudete osas altkäemaksu andmisega – kui ELis on keskmiselt 12% inimestest pistist andnud, siis Eestis vaid 6%. Võrdluseks – Saksamaal on vastav näitaja 17, Leedus aga lausa 26%.
Kõige rohkem makstakse Eestis pistist tervishoiusektoris, 7% vastajatest oli seda viimase 12 kuu jooksul teinud. Politseile on pistist andnud samas vaid 2%. Ühingu esimees Jaanus Tehver arvas, et selline näitaja meditsiinisektoris pole kõige hullem, kuna Eestis peetakse normaalseks viia näiteks tänutäheks õnnestunud operatsiooni eest arstile väike meene, neil kinkidel pole erilist kahjulikku mõju.
Kui altkäemaksu andmist esineb Eestis suhteliselt vähe, siis juhtumitest teatamises jääme pingereas tagumiste sekka. Vaid pooled vastanutest oleksid nõus korruptsioonijuhtumist teatama, Saksamaal teeks seda aga lausa 94%. Tehveri sõnul võib passiivsuse taga näha nii Nõukogude Liidu mentaliteedi pärandit kui inimeste hirmu kättemaksu ees. Ilmekas on ka see, et vaid 39% vastanutest arvab, et tavainimene saab olukorda parandada – pessimistlikumad ollakse vaid Leedus.
Tehver arvas, et probleem algab riigi tippjuhtkonnast, kes oma käitumisega just eeskuju ei näita. Tema sõnul puudub riigijuhtidel selge visioon, kuidas probleemi lahendada. Ühingu juhatuse liige Tarmu Tammerk leidis, et siin aitaks kaasa riigikogu liikme eetikakoodeksi valmis kirjutamine. Erakondade ja riigikogu suhtes on Eesti vastajad väga skeptilised, erakondi hinnatakse kõige korrumpeerunumaks ja parlamenti halvemuselt neljandaks. Teisel kohal on erasektor, kolmandal avalikud teenistujad. Kõige rohkem usaldatakse sõjaväge.