- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,17
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Patsientide liikumine külvab ärevust
Eestis tuleb teha viimaseid pingutusi enne patsientide riigisisese vaba liikumise direktiivi jõustumist, mille järgi saab patsient algselt ise tasutud raviraha haigekassast hiljem tagasi.
Suve algul lisandus Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu ettepanekul vastava eelnõu paketti punkt patsientide vabast liikumisest riigis sees. Teisisõnu saaks patsient mõnel erialal algselt ise tasutud raviraha haigekassast selle hinnakirja järgi hiljem tagasi.
Otsust võib nimetada ka Fertilitase juhi Ivo Saarma soovi osaliseks täitumiseks. Saarma on aastaid rääkinud, et raha peaks liikuma koos patsiendiga. Ajakirjanduses on juttu olnud, et valitud erialadeks saavad põlve- ja puusaliigese vahetus.
Haiglavõrgu arengukavasse mittekuuluvatele haiglatele soodsa punkti eelnõusse saanud eratervishoiuasutuste liidu liikme ja erahaigla Ortopeedia Arstid juhatuse liikme Ardo Reinsalu sõnul soovisid nad tegelikult, et Eesti patsient peaks saama kodumaal statsionaarset ravi täpselt samadel tingimustel kui mujal Euroopa Liidus. "See tähendab, et eelnõu võiks olla erialaülene, patsiendil peaks haigekassa hüvitise saamiseks olema saateleht, teenus peaks olema eelloata ja hüvitus olema vastavalt haigekassa hinnakirjale," loetles ta.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul on Eesti-sisese vaba liikumise säte praegu täpsustamisel. "Erialade loetelu ei ole praegu kavas seaduse ega ka rakendusakti tasandil reguleerida. Küll aga on plaanis kirjeldada kriteeriumid teenuste kohta, millele seda põhimõtet saab rakendada ja millised eeltingimused peavad olema täidetud," ütles ta.
Direktiiv on hirmu ja sellest tingitud pahameelt tekitanud paljudes ELi riikides – keegi ei taha, et nende maksumaksjate teenitud raviraha mujale läheks. Kõrgema elatustaseme ja kallimate raviteenustega riigid kaitsevad end näiteks eellubadega – kui riik ikka ei taha, et mõnda keerulisemat häda välismaal ravitakse, siis seda ka patsiendil teha ei lubata. On ka ekstreemsemaid näiteid – Soome on lubanud kogu direktiivi hoopis Euroopa Kohtusse kaevata. Kesk-Euroopas on enim karta ilmselt Saksamaal, kust on lihtne sõita mõne vaesema naabri juurde ravi saama.
Põhja pool on raviteenus meist oluliselt kallim ja sinna liikujaid on ilmselt vähe. Idas on Venemaa, mis ELi mõistes pole teema. Reinsalu peabki meile n-ö suurimaks ohuks Lätit ja Leedut. Skeptikud tema arvamust siiski ei jaga, põhjendades, et tervishoiuteenust soovitakse saada eelkõige oma emakeeles ja koduses keskkonnas.
Teiseks tasub Reinsalu sõnul karta soomlaste poolt siia loodavaid kliinikuid, mis hakkaksid ravima eelkõige nende kaasmaalasi – tööjõud tuleks aga osaliselt ilmselt Eestist. Taas oleks tegemist väikest viisi aadrilaskmisega.
Selle aasta alguses oli Eesti veel arvamusel, et eellube ei rakendata. Septembri alguseks on sotsiaalministeeriumis jõutud seisukohale, et vajadusel tuleb oma tervishoiusüsteemi siiski kaitsta.
Heli Paluste sõnul on kavas luua vastav õiguslik alus ja sellekohane eelnõu on juba kooskõlastamisel. “Milliseid teenuseid see hakkab puudutama, ei ole praegu võimalik prognoosida. Kriteeriumid, millistele teenustele eelloa võib kehtestada, on kirjas eelnõus ning seejärel juba ka seaduses,” kommenteeris ta.
Mis summadest võib n-ö patsiendiga koos käiva raha puhul rääkida? Haiglavõrgu arengukavasse mittekuuluvad haiglad pakuvad päeva- ja statsionaarset ravi 0,3% haigekassa eelarvest, mis tähendab, et arengukavasse kuuluvatele haiglatele kuulub 99,7% sellest ravist. Väikeste haiglate aastakäive on umbes kuus miljonit eurot.
Eratervishoiuasutuste liidu ja erahaigla Ortopeedia Arstid juhatuse liikme Ardo Reinsalu sõnul ei saa neid numbreid vaadates ka summad, mis arengukava haiglatest välja liiguksid, kuigi suured olla. "Eesti peaks tegema kõik endast oleneva, et patsient ei tahaks välismaale minna," märkis ta. "Kui riigil pole rohkem raha, kuid patsiendil on võimalus maksta, siis tuleb seda soosida. Kiirem ravi on alati odavam," lisas Reinsalu.
Hetkel kuum
KOMMENTAARDirektiiv reguleerib ainult piiriülest tervishoiduAnts Nõmper, Raidla Lejins & Norcous, vandeadvokaatKohustust patsientide vabaks liikumiseks ka liikmesriigis ei ole. Direktiiv ei käsi midagi muuta riigisiseses toimivas tervishoius. See on praegu ainult ajend teemaga tegelemiseks, mitte EList tulev kohustus.
Soome patsiendi rahaga ei saa arvestadaArdo Reinsalu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu ja erahaigla Ortopeedia Arstid ASi juhatuse liigePole sugugi kindel, et soomlased hakkavad tulevikus raha meile tooma. Pole ju teada, kas nad lähevad haiglavõrgu arengukava haiglasse, mõnda erapraksisesse või tulevad hoopis mõnda soomlaste loodavasse filiaali, mis hakkab tööle meie personaliga.
TASUB TEADADirektiiv toob teisigi muudatusiLaieneb mõiste. Tervishoiuteenuse osutamiseks on ka ravimite ja meditsiiniseadmete väljastamine ja nendega varustamine ning seda raviga seonduvalt.Kindlustus. Tervishoiuteenuse osutajad ja –töötajad peavad olema kaetud kohustusliku kutsekindlustusega.Info. Patsientidele teabe jagamine ja dokumentide väljastamine täpsustub.Piirang. Riigil tekib võimalus teatud juhtudel piirata tervishoiuteenuste pakkumist välispatsientidele.Keskus. Luuakse riiklik kontaktpunkt teabe jagamiseks nii patsientidele kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja tervishoiutöötajatele.Sidemed. Soodustatakse ja rahastatakse ELi liikmesriikide tervishoiualast koostööd.Allikas: sotsiaalministeerium
Autor: Violetta Riidas, Indrek Kald
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele