• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti rikkus kasvab ekspordi toel

    Konjunktuuriinstituudi majanduseksperdid tõmbasid tänavust ekspordi kasvuootust väiksemaks, kuid järgmiseks aastaks prognoosivad siiski kasvu jätku, mis omakorda aitab majandusel kosuda.

    “Olgem rahulikud. Take it easy (võtke rahulikult – toim). Majandus kõigubki,” kirjeldas konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum eilsel pressikonverentsil praegust majandusolukorda. Tema hinnangul on üle tähtsustatud nii ehitustegevuse allakäik kui ka majanduskasvu aeglustumine, mis tegelikult kajastavad vaid üksikuid hinnanguid, mitte tervikpilti. Ta märkis, et kunagi ei ole majanduses pikalt hea ja pikalt kehv aeg ning mõningased kõikumised on normaalsed.
    Nii tõi ta välja, et maailmamajanduses on viimastel aastatel olnud küll eurotsoonist tingitud langus, kuid meie lähiriigid on hakanud keerulisest olukorrast välja tulema.
    Murelaps on praegu Soome. “Kehv näeb välja Soome, kus on väljavaated, et läheb natuke paremaks. Rootsi ja Saksamaa on keerulisemast olukorrast välja tulnud. Leedu on praegu Euroopa pailaps,” rääkis Kuum Eesti peamiste ekspordipartnerite majandusolukorrast ja ootustest. See tähendab, et siinsetel ettevõtjatel võiks ekspordi osakaal kasvada.
    Ekspordi osatähtsusest rääkis ka konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle sõnul hinnatakse enamikus ekspordi sihtriikides – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksamaa – majanduse olukorda heaks. “See on eriti hea uudis neile Eesti ette­võtetele, kes müüvad oma toodangut lõpptarbijale,” ütles Josing.
    Josing märkis samuti, et murelaps on praegu Soome, kus ollakse majanduse olukorra pärast rohkem mures kui Kreekas.
    “See ei tähenda muidugi, et Soome majanduse olukord oleks viletsam kui Kreekas, Soome on ikkagi maailma konkurentsivõime edetabelis kolmandal kohal. Aga Soome ettevõtjad ei tunne ennast praeguses majandussituatsioonis kindlalt,” lausus Josing. Ometi tegeletakse seal tema hinnangul probleemide lahendamisega väga sisuliselt ning ta avaldas lootust, et põhjanaabrite keeruline olukord laheneb paremini kui Euroopa lõunariikides.
    Erinevate ekspertide koondarvamust majanduse tuleviku kohta tutvustanud Kuum sõnas, et investeeringutega hakkab Eestis paremini minema, samuti on ootused head eratarbimisele.
    Majanduskasvu võtmeks pidas ta head eskporti, millele ennustatakse samuti kasvu. “Me oleme jõudnud 20 aastaga ühe miljardi pealt 13 miljardini. Kuigi tänavu loodetud 13,5 miljardit ei tule, siis ikkagi, kui me teeme miljard kuus ekspordiks, võib sellega täiesti rahul olla,” hindas Kuum ekspordi hetkeseisu. Kuigi tänavu suvel eksport pisut kahanes, on tema hinnangul põhjust arvata, et tõus jätkub järgmisel aastal.
    Kasvuvaru olemas. Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on ekspordi jätkuv kasv parim uudis. Eesti-sugusel riigil, kus ei ole palju aktiivselt kaubastatavaid loodusvarasid, saab tema hinnangul rikkus kasvada vaid välisturgude toel.
    “Kui ekspordikasvu ootus on 95%, samas tööstusvõimsused on praegu keskmiselt kasutatud kuskil 73% juures, siis need, kes on tootmisega lähemalt kokku puutunud, teavad, et tegelikult umbes 75% tootmisvõimsusest kasutamises on normaalne. 20–25% peab olema vaba ressurssi, et reageerida nõudlustele,” rääkis Reede.
    Lisaks tõi ta välja, kuidas siinset arengut pärsib uute säravate ideede puudus. “Statistika näitab, et hoiuste maht pankades kasvab ja omanikud võtavad ettevõtetest üha enam dividende välja. Raha nagu oleks, kindlustunne majanduse olukorra suhtes on olemas,” kommenteeris Reede. Samas on tema hinnangul vajaka uutest ideedest teenuste- ja tootearenduses, millest kasvaksid välja ekspordihitid, Eesti majanduse uued vedurid.
    Seetõttu on majandusministeerium koostöös ettevõtjatega kaardistamas valdkondi, kus võiksid ja peaksid lähimatel aastatel sündima lahendused, mis Eesti riigi jõukust enim kasvatavad. Riigi majanduspoliitika keskendub edaspidi peamiselt just nende sektorite arendamisele.
    “Pikas perspektiivis on aga võtmeküsimus selles, kuidas ehitada juba lapseeas ja algklassides loovusele selline vundament, millele hiljem säravaid ideid luua,” lausus Reede.
    Konjunktuuriinstituut prognoosib selle aasta majanduskasvuks 2%, investeeringute kasvuks 1%. Reaalpalk kasvab prognoosi kohaselt 3,3%.
    Soome mõju on raske hinnata
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Tesla aktsia on kevadest alates jõuliselt taastunud
Tesla aktsia on viimastel kuudel tublisti tõusnud, mis on osalt tingitud sellest, et investorite hinnangul saab elektriautode tootja kiibipuudusega paremini hakkama kui konkurendid, kirjutab Bloomberg.
Tesla aktsia on viimastel kuudel tublisti tõusnud, mis on osalt tingitud sellest, et investorite hinnangul saab elektriautode tootja kiibipuudusega paremini hakkama kui konkurendid, kirjutab Bloomberg.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.