Ekspordi osatähtsusest rääkis ka konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle sõnul hinnatakse enamikus ekspordi sihtriikides – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksamaa – majanduse olukorda heaks. “See on eriti hea uudis neile Eesti ettevõtetele, kes müüvad oma toodangut lõpptarbijale,” ütles Josing.
Josing märkis samuti, et murelaps on praegu Soome, kus ollakse majanduse olukorra pärast rohkem mures kui Kreekas.
“See ei tähenda muidugi, et Soome majanduse olukord oleks viletsam kui Kreekas, Soome on ikkagi maailma konkurentsivõime edetabelis kolmandal kohal. Aga Soome ettevõtjad ei tunne ennast praeguses majandussituatsioonis kindlalt,” lausus Josing. Ometi tegeletakse seal tema hinnangul probleemide lahendamisega väga sisuliselt ning ta avaldas lootust, et põhjanaabrite keeruline olukord laheneb paremini kui Euroopa lõunariikides.
Erinevate ekspertide koondarvamust majanduse tuleviku kohta tutvustanud Kuum sõnas, et investeeringutega hakkab Eestis paremini minema, samuti on ootused head eratarbimisele.
Majanduskasvu võtmeks pidas ta head eskporti, millele ennustatakse samuti kasvu. “Me oleme jõudnud 20 aastaga ühe miljardi pealt 13 miljardini. Kuigi tänavu loodetud 13,5 miljardit ei tule, siis ikkagi, kui me teeme miljard kuus ekspordiks, võib sellega täiesti rahul olla,” hindas Kuum ekspordi hetkeseisu. Kuigi tänavu suvel eksport pisut kahanes, on tema hinnangul põhjust arvata, et tõus jätkub järgmisel aastal.
Kasvuvaru olemas. Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on ekspordi jätkuv kasv parim uudis. Eesti-sugusel riigil, kus ei ole palju aktiivselt kaubastatavaid loodusvarasid, saab tema hinnangul rikkus kasvada vaid välisturgude toel.
“Kui ekspordikasvu ootus on 95%, samas tööstusvõimsused on praegu keskmiselt kasutatud kuskil 73% juures, siis need, kes on tootmisega lähemalt kokku puutunud, teavad, et tegelikult umbes 75% tootmisvõimsusest kasutamises on normaalne. 20–25% peab olema vaba ressurssi, et reageerida nõudlustele,” rääkis Reede.
Lisaks tõi ta välja, kuidas siinset arengut pärsib uute säravate ideede puudus. “Statistika näitab, et hoiuste maht pankades kasvab ja omanikud võtavad ettevõtetest üha enam dividende välja. Raha nagu oleks, kindlustunne majanduse olukorra suhtes on olemas,” kommenteeris Reede. Samas on tema hinnangul vajaka uutest ideedest teenuste- ja tootearenduses, millest kasvaksid välja ekspordihitid, Eesti majanduse uued vedurid.