Tööseisak, millel on üsnagi krõbe hind

50miljardiline number on Moody’s Analyticsi peaökonomist Mark Zandi esialgsest arvutusest 5 miljardit väiksem, kuna USA kaitseministeerium kutsus peaaegu pooled 800 000 töötajast sundpuhkuselt tagasi. Ühtlasi on USA kongress otsimas ka mooduseid, kuidas sundpuhkusele saadetud töötajatele tagantjärele maksta.

Kuigi palgakulu on otsene kulu, siis kaudsed kulud on majandusele mitu korda suuremad. Zandi sõnul on tööseisaku tõttu saanud mõjutada mitu sektorit. 1. Eluasemeturg – inimestel on raskem valitsuse kaasabita saada hüpoteeklaene. See võib lämmatada äsja tärganud eluasemeturu. 2. Turism – rahvuspargid on suletud ning turistidel on raskusi viisade hankimisega. Turistid toovad ja kulutavad raha, kuid praegu mitte. 3. Väikefirmad – pulmalaulikud, voorimehed, koristajad jpt ei saa oma tööd täies ulatuses teha, kuna rahvusparkide ja teiste vaatamisväärsuste sulgemise tõttu on palju pulmi ning muid üritusi ära jäetud. Ka valitsushooneid koristavatel töötajatel pole praegu tööd. 4. Finantsturud – tööseisaku tõttu kukuvad ka aktsiahinnad ning see tähendab jõukuse kahanemist. Sellises olukorras pole ebakindlust tundvad tarbijad nõus kulutama.

Inimesed võivad oma kulutusi ka mujale suunata. Majandus- ja finantsinfot uuriva ettevõtte IHS Global USA peaökonomisti Doug Handleri sõnul ei ole kõik nii mustvalge, nagu Zandi arvab, sest kui inimesed ei saa rahvusparki minna, lähevad nad kuskile mujale raha kulutama. “Kui rahvusparki puhkusele ei minda, minnakse mujale või lükatakse oma puhkus edasi,” arvab ta.