Kasvav kaubandus kasvatab ühtlasi konkurentsi

Olukord eri paigus on kindlasti isesugune, aga laias laastus kinnitavad numbrid Äripäeva hinnangul, et jaekaubandus liigub viimaste aastate tugevaimal tõusujoonel. Selle taga on nii kaupmeeste tubli töö kui ka inimeste kasvanud kindlustunne ning usaldus Eesti majanduskeskkonna ja oma tuleviku suhtes.

Lahedamaks muutunud rahalistest võimalustest – olgu siis eraisikute või ettevõtete omast – annab tunnistust kas või see, et jaekaupmeeste hulgas naudivad taas edu automüügifirmad. Koguni veerand 120 edukamast jaeärist tegeleb autokaubandusega. Samuti annavad palju tooni rõivakaubandusega tegelevad ettevõtjad.

Pidev töö. Kui poliitikud peavad ennast kokku võtma ja valijatele lubadusi jagama eeskätt kord nelja aasta tagant, siis kaupmehed endale sellist luksust lubada ei saa. Nemad peavad inimeste soove aimama ja täitma iga päev. Pealegi tuleb seda teha konkurentsi tingimustes ja kliendi tähelepanu eest võideldes. Klient soovib võimalikult soodsalt kvaliteetkaupa, seejuures meeldivat ostukeskkonda ja suurepärast teenindust. Suurenenud käive ja suuremad võimalused ei tähenda sugugi alati automaatselt suuremat kasumit.

Eelmise aasta 50 edukama jaekaubandusettevõtte kogukäive kasvas 2011. aasta 50 edukamaga võrreldes koguni 50 protsenti, andes koondkäibeks umbes 2,8 miljardit eurot. Samas kahanes nende kogukasum ligi kümnendiku võrra, 77 miljonile eurole. Käibekasvu taga on ka asjaolu, et 2012. aastal jõudis poole­saja edukama sekka mitu suure käibega kaubandusketti, kes tunamulluses ­ping­e­­­rivis olid kaugemal – näiteks Prisma, Maxima, ­Rimi ja Bauhof. Samas on nende kasum käibega võrreldes siiski tihti üsna väike. Seda saab ühelt poolt selgitada tiheda konkurentsiga, mis avaldub nii kaupade hinnaga võistlemises kui ka võitluses töökäte pärast. Viimane mõjutab kaubandusettevõtteid olulisel määral, lähiajal võib ennustada tööjõuturul veelgi kasvavat konkurents, milles oma osa on jätkuval palgasurvel.

Maxima kerkimine. Jaekaubanduskettide seast torkab Maxima silma sellega, et viimaste aastate agressiivne laienemine, ­uute poodide avamine ja suur uute töökäte värbamine on hakanud ennast tagasi teenima. 2011. aasta 8 miljoni euro suurusest kahjumist jõuti mullu 3,3 miljoni krooni suurusesse kasumisse ning ettevõte oli eelmisel aastal üks kiiremaid kasumikasvatajaid.

Hulgikaubanduses seevastu kahanes eelmisel aastal 50 edukama kogukäive umbes viiendiku võrra, andes koondkäibeks 3,3 miljardit eurot. Koondkasum kahanes vaid paari protsendi võrra, 126 miljonile eurole. See on tunnistus hulgikaubanduse turu ja selle klientide mõnevõrra suuremast stabiilsusest. Samal ajal täidab inimeste käes olev (lisa)raha hoogsalt jaekaupmeeste kassasid.

Kaupmehed ennustavad, et praegune aasta võiks tuua mullusest paremad müügitulemused. Kas numbrid kinnitavad nende kõhutunnet või mitte, saame teada juba järgmise aasta Kaubanduse TOPist.