17. oktoober 2013 kell 21:00

Rajame Eestisse riikliku Applandi inkubaatori

Kui Eesti valitsus võtaks 300 miljonit eurot laenu ja rajaks Tallinna idufirmade arendamise inkubaatori, siis juba paari aasta pärast on meilgi lõpuks olemas IT- ja äpitööstus, mis paneb majanduse õitsema. Äpiäris edukaks kaasalöömiseks loodav Applandi inkubaator oleks riigile kuuluv riskikapitalifond.

Mobiilifirmadele on selge, et kui kliente köitvaid äppe ei tule, siis ei osteta ka nende telefone. Nii tormabki kogu maailm praegu võidu selle nimel, kellel õnnestub kõige kiiremini tasemel mobiilirakenduste arendamise keskusi rajada. Põhjus peitub selles, et praegune umbes kolme miljardi dollari suurune turg muutub lähema kahe-kolme aasta jooksul 30-50 miljardi dollari suuruseks äriks. Pöörane kasv imeb endasse kõik sel alal tegutsevad ettevõtted. AppCampuste rajamisse investeeritakse suuri summasid ning äpiäris luuakse lähiaastail kaks miljonit uut kõrgepalgalist töökohta. See tööstus genereerib suure tulu, mis tuleb traditsioonilise meedia – interneti, televisiooni, raadio ja trükikirjanduse – taskust. Oleks rumal, kui Eesti sellest tulust osa ei tahaks saada.

Kusagil pole seejuures reeglit, et riik ei võiks olla IT-firma omanik või siis tegutseda nagu riskikapitalist. Elame avatud ja pidevalt muutuvas maailmas, samamoodi muutuvad ka ärimudelid ja nende õiguslikud vormid.

Riiklik riskikapitalifond. Seega on valitsusel roheline tuli, et luua Applandi inkubaator, mis olekski Eesti riigile kuuluv riskikapitalifond. Fond investeeriks 50–100 miljonit eurot innovaatilise hoonekompleksi rajamisse, koguks üle maailma kokku 100 geniaalsete ideedega inimest ja annaks neile 100 000eurose stipendiumi oma ideede arendamiseks. Põhjus, miks ideedega inimesi tuleks rahvusvaheliselt turult otsida, on lihtne – kui eestlased midagi loovad, siis peavad nad eeskätt ikkagi silmas kodumaist turgu, kuid tänapäeva avatud maailmas peab juba ideearenduse faasis kohe mõtlema rahvusvahelise turu hõivamisele.

Kui kellegi idee hakkab jumet võtma, siis oleks inkubaatoris olemas lisainvesteeringuteks vajalik raha ning tugiteenused sekretäri, raamatupidamise, kuni sajaliikmelise programmeerijate grupi, maailmatasemel turundus- ja müügi­spetsialistide näol. Viimaseid leiaks ilmselt Soomest, kus on palju rakenduseta rahvusvahelise kogemusega endisi Nokia töötajaid.

Applandi inkubaator kuuluks 100% riigile. Ideed, projektid, prototüübid ja idufirmad, mis sealt välja kasvavad, kuuluksid automaatselt 50% ulatuses Applandi riskifondile ja ülejäänud osas idee autorile. Internetikeskkonnas käiks inkubaatoris olevate rakenduste tutvustus ja esmane müük, mis annaks kohe tagasisidet, kuidas rakendused klientidele meeldivad. Süsteem võimaldaks ka äppides kiiresti muudatusi teha.

Hiina mobiiliturg. Tootearenduses võiks aga eelkõige silmas pidada Hiina arenevat mobiiliturgu, mis on olemuselt küll keeruline, kuid suurt tulu lubav. Näiteks kui luua artisti PSY laulu “Gangnam Style” (seda videot on Youtube’is vaadatud ligi 1,7 miljardit korda!) tantsiva mehikesega mobiilimäng, kus ta peab endale lähenevate kaunitaride või tomatite eest gangnam style’i tantsu hüpeldes eemale põiklema, siis usutavasti laaditaks sellist rakendust esimese paari nädalaga alla 50–100 miljonit korda.

Kui paari aasta jooksul kasvaks Applandist välja kas või viis projekti, mis hakkaksid maailma vallutama, ja nende väärtuseks kujuneks näiteks 200 miljonit dollarit (nagu mõni aeg tagasi maksti joonistamismängu eest) või miljard dollarit (nt Instagram), siis võidaks riskikapitalifond märkimisväärse kasumi.

Suurfirmadele rakendusi ja teenuseid tootvate idufirmade kasvulavaks oleval inkubaatoril võib isegi nii hästi minna, et Appland ise on lõpuks väärt paar miljardit dollarit. Applandile jääks kaks varianti – kas osalused projektides suure kasumiga maha müüa või kogu kupatusega USAs börsile minna.

Eestis pole piisavalt IT-teadmistega inimressurssi Google’i-suuruse ettevõtte jaoks. Samas saame olla taolise firma asukohariik, kus ettevõtte peakontoris käib ideede genereerimine ja tehnoloogiliste prototüüpide loomine, kuid tööde teostus on mujal. Peamine on see, et hakkame teenuseid suurfirmadele müüma ning raha teenima.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Hetkel kuum