Kui kellegi idee hakkab jumet võtma, siis oleks inkubaatoris olemas lisainvesteeringuteks vajalik raha ning tugiteenused sekretäri, raamatupidamise, kuni sajaliikmelise programmeerijate grupi, maailmatasemel turundus- ja müügispetsialistide näol. Viimaseid leiaks ilmselt Soomest, kus on palju rakenduseta rahvusvahelise kogemusega endisi Nokia töötajaid.
Applandi inkubaator kuuluks 100% riigile. Ideed, projektid, prototüübid ja idufirmad, mis sealt välja kasvavad, kuuluksid automaatselt 50% ulatuses Applandi riskifondile ja ülejäänud osas idee autorile. Internetikeskkonnas käiks inkubaatoris olevate rakenduste tutvustus ja esmane müük, mis annaks kohe tagasisidet, kuidas rakendused klientidele meeldivad. Süsteem võimaldaks ka äppides kiiresti muudatusi teha.
Hiina mobiiliturg. Tootearenduses võiks aga eelkõige silmas pidada Hiina arenevat mobiiliturgu, mis on olemuselt küll keeruline, kuid suurt tulu lubav. Näiteks kui luua artisti PSY laulu “Gangnam Style” (seda videot on Youtube’is vaadatud ligi 1,7 miljardit korda!) tantsiva mehikesega mobiilimäng, kus ta peab endale lähenevate kaunitaride või tomatite eest gangnam style’i tantsu hüpeldes eemale põiklema, siis usutavasti laaditaks sellist rakendust esimese paari nädalaga alla 50–100 miljonit korda.
Kui paari aasta jooksul kasvaks Applandist välja kas või viis projekti, mis hakkaksid maailma vallutama, ja nende väärtuseks kujuneks näiteks 200 miljonit dollarit (nagu mõni aeg tagasi maksti joonistamismängu eest) või miljard dollarit (nt Instagram), siis võidaks riskikapitalifond märkimisväärse kasumi.
Suurfirmadele rakendusi ja teenuseid tootvate idufirmade kasvulavaks oleval inkubaatoril võib isegi nii hästi minna, et Appland ise on lõpuks väärt paar miljardit dollarit. Applandile jääks kaks varianti – kas osalused projektides suure kasumiga maha müüa või kogu kupatusega USAs börsile minna.
Eestis pole piisavalt IT-teadmistega inimressurssi Google’i-suuruse ettevõtte jaoks. Samas saame olla taolise firma asukohariik, kus ettevõtte peakontoris käib ideede genereerimine ja tehnoloogiliste prototüüpide loomine, kuid tööde teostus on mujal. Peamine on see, et hakkame teenuseid suurfirmadele müüma ning raha teenima.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.