Leedus kulutatakse toidule keskmiselt 25 protsenti, eluasemele 16 protsenti pere sissetulekust, Eestis ja Lätis jagunevad toidu- ja eluasemekulud ühtlasemalt: Eestis vastavalt 19 ja 20 protsenti, Lätis 19 ja 23 protsenti pere-eelarvest. Euroopa Liidus kulutatakse toidule keskmiselt vaid 13 protsenti, eluasemele aga 24 protsenti  kõigist kuludest.

2000. aastate alguses vähenes oluliselt toidu osakaal pere-eelarves – majanduskasvu perioodil jäi muudeks kuludeks üha rohkem raha. Majanduslanguse ajal toidukulude osa uuesti kasvas, kuna vähenenud sissetulekust tuli suhteliselt suurem osa kulutada esmavajadustele. Aastatel 2007-2009 kasvas Eestis kõige rohkem ehk kolme protsendi võrra toidu osakaal, Lätis kasvasid sel perioodil enim (neli protsendipunkti) eluasemekulud.

Eesti pere keskmisest eelarvest moodustavad täna toit ja eluase 39 protsenti, Lätis 42 ja Leedus 41 protsenti. Keskmine Euroopa Liidu elanik kulutab oma eelarvest esmavajadustele 37 protsenti.

Võrreldud eluasemekulude alla kuuluvad eluaseme hooldus ja remont, vesi, elekter, gaas (või muu kütus), samuti üür. Kodulaenu maksed kulutuste alla ei lähe, vaid on sisuliselt majapidamise investeeringud eluasemesse. Samas on siiski iga leibkonna puhul arvestatud hüpoteetilist kulu eluruumi kasutamisele (n-ö arvestuslikku üürikulu). Kulu toidule sisaldab toiduaineid ja mittealkohoolseid jooke, kuid ei sisalda näiteks restoranides einestamist.

“Esmavajalike kulude osakaal pere eelarves iseloomustab pere heaolu – mida vähem peab kulutama esmavajadustele, seda vabam on pere oma majandusotsustes. Eestis on nn kohustuslike kulude osakaal Läti ja Leeduga võrreldes madalam, kuid esmavajalike kulude osakaalu kasv on Eestis pärast majanduslangust olnud kõige märgatavam,” kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.