Balti perede eelarvest kulub esmavajadustele – toidule ja eluasemele rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Leedus kulutatakse toidule keskmiselt 25 protsenti, eluasemele 16 protsenti pere sissetulekust, Eestis ja Lätis jagunevad toidu- ja eluasemekulud ühtlasemalt: Eestis vastavalt 19 ja 20 protsenti, Lätis 19 ja 23 protsenti pere-eelarvest. Euroopa Liidus kulutatakse toidule keskmiselt vaid 13 protsenti, eluasemele aga 24 protsenti kõigist kuludest.
2000. aastate alguses vähenes oluliselt toidu osakaal pere-eelarves – majanduskasvu perioodil jäi muudeks kuludeks üha rohkem raha. Majanduslanguse ajal toidukulude osa uuesti kasvas, kuna vähenenud sissetulekust tuli suhteliselt suurem osa kulutada esmavajadustele. Aastatel 2007-2009 kasvas Eestis kõige rohkem ehk kolme protsendi võrra toidu osakaal, Lätis kasvasid sel perioodil enim (neli protsendipunkti) eluasemekulud.
Eesti pere keskmisest eelarvest moodustavad täna toit ja eluase 39 protsenti, Lätis 42 ja Leedus 41 protsenti. Keskmine Euroopa Liidu elanik kulutab oma eelarvest esmavajadustele 37 protsenti.
Võrreldud eluasemekulude alla kuuluvad eluaseme hooldus ja remont, vesi, elekter, gaas (või muu kütus), samuti üür. Kodulaenu maksed kulutuste alla ei lähe, vaid on sisuliselt majapidamise investeeringud eluasemesse. Samas on siiski iga leibkonna puhul arvestatud hüpoteetilist kulu eluruumi kasutamisele (n-ö arvestuslikku üürikulu). Kulu toidule sisaldab toiduaineid ja mittealkohoolseid jooke, kuid ei sisalda näiteks restoranides einestamist.
“Esmavajalike kulude osakaal pere eelarves iseloomustab pere heaolu – mida vähem peab kulutama esmavajadustele, seda vabam on pere oma majandusotsustes. Eestis on nn kohustuslike kulude osakaal Läti ja Leeduga võrreldes madalam, kuid esmavajalike kulude osakaalu kasv on Eestis pärast majanduslangust olnud kõige märgatavam,” kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Seotud lood
Esimesel poolaastal vähenes kõigis kolmes Balti riigis tähtajaliste hoiuste maht – Eestis aastaarvestuses 5,3, Lätis 5,0 ja Leedus 3,4 protsendi võrra.
Viimastel aastatel on Balti riikide perede majandusseis paranenud. Seejuures on Eesti peredes kõige rohkem tööga hõivatuid, kuid reaalne sissetulek on kasvanud Lätis kiiremini.
Kui Eesti pere kulutustest moodustab toit 19%, siis Soome perel vaid 13%. Samas kulutavad soomlased meist rohkem eluasemele.
Vaatamata brutopalga kasvule on Balti perede ostujõud majanduskriisi algusega võrreldes Leedus 13, Lätis 8 ja Eestis 3 protsendi võrra väiksem, näitab värske SEB Balti leibkondade majandusanalüüs.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele