Tõnisson Kinnisvara maakler Risto Liitmaa ütleb, et Pärnumaal mängib krundi valimisel suurt rolli maa kasutus – kas tegu on põllu­maa, elamumaa või metsamaaga. “Elamumaade puhul on huvi väiksem ja metsamaa puhul on huvi rohkem tõusnud,” sõnab ta. Sellest oleneb ka hind ja selle muutus. “Metsamaa hinnad on viimase paari aastaga kasvanud 20–30%, elamumaal märgatavalt vähem,” selgitab ta.

“Pärnu lähiümbruses on näiteks müügis üks krunt, mis buumi ajal maksis 400 000 krooni, täna aga on müügis hinnaga 4500 eurot. Ja müügis on see samadel tingimustel mis siiski,” räägib Liitmaa. Samas saab tema sõnul ilma liitumisteta krundi ka lausa 1500 euroga kätte.

“Buumi ajal rajati palju uusi elamurajoone, kes tahab nüüd maast lahti saada, see laseb hinna alla, kes mitte, see ootab,” selgitab Liitmaa.

Samas on tänased ostjad võrreldes tolle ajaga palju valivamad. “Vaadatakse, et oleks olemas liitumised, ainult kinnistu müük, ilma nendeta, on raske.” Sel juhul on lihtsam, kui arendaja lõpetab ise korraga liitumised ja müüb krundid korraga koos kommunikatsioonidega. “Täna ei julge klient riske võtta,” ütleb Liitmaa. Kuna võib juhtuda, et üksikule krundile ei antagi liitumiseks luba, on ettevaatlikkus ka õigustatud.

Harjumaal tegutseva Pindi Kinnisvara maakleri Kairi Vanem sõnul  vaadatakse krundiostul seda, kas seal on olemas kommunikatsioonid, gaasitrass või võimalus sellega liiitumiseks, mis tagaks mitme küttekombinatsiooni võimaluse. “Loeb ka krundi suurus ja asukoht ja kas sellele detaiplaneering on tehtud või mitte. Enamasti eelistatakse projektid ise teha, märgib Vanem. Ja muidugi loeb ka maa hind.

“Kui hind on paigas, siis ostjaid leidub,” lausub Vanem. “Ei saa öelda, et krundi pakkujaid oleks liiga palju. Huvi tuntakse nende järele ja ja küsitakse küll  palju, aga pakkumisi eriti pole,” räägib ta.

Buumiajal ostetud kallite kruntide müügiga oodatakse. Nagu muugi kinnisvaraga, nii ka kruntidega – hea piirkonnas on pakkumisi vähem ja hinnad kõrgemad. “Aga on ka neid pakkumisi, kus krundi asukoht on hea, aga hind liiga kõrge,” räägib Vanem. “Kui krunt on ostetud majandustipu aegadel kõrge hinnaga ja laen on peal, siis müügiga pigem oodatakse,” räägib Vanem. “Eks mingil hetkel tuleb hinda siiski langetada või siis oodatakse, kuni lähiaastatel turg järele jõuab ja hinnad tasapidi tõusevad,” lisab ta.

Tema sõnul on turg aktiivsemaks muutunud just viimasel aastal. “Inimesed on julgemad ja arendavad. Ostjaks on peamiselt eraisikud, kes ostavad endale, et ehitada eluase oma otsrabeks. Müügiks ehitajaid on vähe, peamiselt tehakse edasimüügiks kortereid.”

Tartumaal huvilised ootejärjekorras

Väikseid, heas asukohas liitumistega krunte otsitakse Tartu lähedal palju, aga pakkumisi on vähe. Seetõttu ei jõua müügikuulutused sageli portaalidessegi, vaid ostjad leitakse ootejärjekordadest või enampakkumistel.Tartu Jakobi Kinnisvara maakler Marika Karu räägib, et krunte otsitakse Tartumaal linna läheduses, 15–20 kilomeetri kaugusel linnast. Samas oodatakse, et krunt asuks omaette ja oleks eraldatud.Kindlasti peab olema  kommunikatsioonide osas võimalus liituda või veelgi parem –olemasolevad liitumised.“Kuna liitumiste hinnad on küllaltki kõrged, siis tahetakse, et need oleksid olemas,” räägib Karu. Krundil võib peal olla ka vana rehielamu, seda just liitumiste pärast, mis siis olemas on.Krunte vaadatakse kuni kahe­hektarilisi. “Selliseid päringuid on päris palju,” räägib Karu. “Inimesed ootavad selliseid objekte. Samas kriteeriumitele vastavaid pakkumisi on vähe. Eks inimeste elukvaliteet nõuab paradamist ja potentsiaali on, et krunte tuleb juurde. Aga väga paljud on ka juba pikalt ootel ja kui miski müüki jõuab, siis need ostetakse enne ära, kui need üldse portaalidesse üles jõuavad,” lisab ta. Kas siis enampakkumistel või ootelisti kaudu. Kuna huvi on suur aga tingimustele vastavaid krunte vähe, on ka hinnad üles minemas.“Kui krunt on omaette ja liitumised olemas, võib rääkida sel aastal kuni 20% kasvust hindade osas. Hektarilise krundi hinnaklass võib olla kuni 50 000 eurot, juhul kui kõik kommunikatsioonid on olemas ja ka veesilm krundil lisaks,” ütleb Karu.

 

Viljandimaa: krunte otsitakse Viljandist 15 km raadiuses

Aime Opermann, Arco Real Estate ASi maaklerVahepeal oli tunda, et pakkumisi oli rohkem kui nõudlust, aga viimasel ajal on tasapisi huvi pakkumiste vastu suurenenud. Näiteks Viiratsi vallas, mis on Viljandiga külgnev, arendas vald välja kõik kommunikatsioonid ja sinna käib ka ühistransport, nii et kui vahepeal oli vaikus, siis selle piirkonna vastu on tekkinud taas huvi. Aga maatükid, kus midagi pole, ei kommunikatsioone ega detailplaneeringut, need seisavad. Küll aga on huvi vanade talumajade vastu. Populaarsed on ka suvilapiirkonnad.

Väga suuri krunte ei taheta. Kui buumiajal otsiti väga suuri krunte, siis nüüd saadakse aru, et need nõuavad ka palju hooldust, näiteks muru niitmise näol, kõige populaarsemad on seetõttu 1000–1500ruutmeetrised krundid.Kuna linnas on odavaid krunte vähe, tuntakse huvi ka suvilate vastu, mida saab aastaringseks kasutamiseks ümber ehitada. Samas üle 15 kilomeetri linnast välja eriti ei taheta. Osa piirkondade puhul on takistuseks puuduv tänavavalgustus, väga pime on ilma tuledeta.Kui vaadata hindu, siis hinnad pole viimastel aastate muutunud, kui, siis pigem langenud. Keskmiseks on 3–5 eurot ruutmeetri eest, aga oleneb ka krundi suurusest, mida suurem maatükk, seda odavam on ruutmeeter.