Lisaks väliskeskkonnast mõjutatud kütuse ja toidu hinna arengutele on inflatsioon kahanenud tema sõnul ka siseriiklike tegurite tõttu, näiteks tasuta kõrghariduse rakendumine esimese aasta tudengitele.
Euroala inflatsioon pidurdus esialgsel hinnangul 0,7%ni. "Lisaks kütuste hinnalangusele soodustas seda euroala majanduse haavatavus ning osa liikmesriikides eelarvepositsiooni parandamiseks rakendatud meetmete, nagu kaudsete maksude ja administratiivsete hinnatõusude, mõju vähenemine," märkis Pungas.
"Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga võrreldes on Eesti inflatsioon sügiskuudel olnud madalam. Ka aasta viimastel kuudel jääb hinnatõus väliskeskkonna nõrkusest tingitud tagasihoidlike inflatsioonisurvete tõttu madalaks," lisas rahandusministeeriumi analüütik.
Eesti Panga teatel on aasta teisel poolel toimunud tarbijahindade kasvu aeglustumine kooskõlas vähenenud majandusaktiivsusega.
"Aasta teisel poolel toimunud tarbijahindade kasvu aeglustumine on kooskõlas vähenenud majandusaktiivsusega Eestis. See on ka üheks põhjuseks, miks inflatsiooni aeglustumine oli laiapõhjaline, hõlmates nii toiduaine ja energia hindasid kui ka ülejäänud tarbijakorvi ehk alusinflatsiooni," ütles keskpanga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.
Hinnakasvu mõjutas tema sõnul märkimisväärselt ka kaubanduspartnerite väike inflatsioon, mis kandus impordi kaudu Eesti hindadesse. "Mitmes euroala riigis pidurdas inflatsiooni ka eelarve tasakaalu parandamiseks tehtud maksutõusude mõju taandumine," sõnas ta pressiteates.
Alusinflatsioon oli oktoobris väike ja langes 0,6%-lt 0,4%ni. Teenuste inflatsiooni pidurdasid keskpanga teatel tasuta teenused (Tallinna ühistransport ning kõrgharidus), milleta oleks teenuste inflatsioon ja seeläbi ka tarbijahindade inflatsioon kokku olnud 0,5 protsendipunkti suurem.
"Tasuta teenuste mõju hakkab inflatsioonist järk-järgult taanduma järgmise aasta jooksul ning selle toimel alusinflatsioon suureneb. Viimasel ajal inflatsiooni tagasihoidlikuna hoidnud sideteenuste hinnad kasvasid oktoobris kuises võrdluses esimest korda alates 2011. aastast," sõnas Kattai.
Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!