• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    “Bakuu-projekt polnud Gildi projekt.”

    Reedesel Bakuu-afääri kohtuistungil andis ütlusi leedulasest endine Gild Bankersi partner Šarunas Skyrius, kes nimetas projekti ristimist “Gildi projektiks” ajakirjanduse levitatud valeks.

    Bakuu-projekti võlakirjaemissiooni korraldaja oli 2007. aastal AS Gild Financial Advisory Services (GFAS) ja Gildi poolt tegeles võlakirjade müümisega just Skyrius, kes töötas GFASi Leedu tütarfirma juhina. Samas toonitas Skyrius reedel kohtus, et tema roll projekti juures lõppes pärast võlakirjaemissiooni, edasi temal ega Gildil väidetavalt enam Bakuu-projektiga pistmist polnud.
    Ta nimetas ajakirjanduse levitatud valearusaamaks, et Bakuu-projekt, mille üle nüüd kohtus vaieldakse, on Gildi projekt. “Tegemist on Seaside Residence Baku (SRB) projektiga,” ütles ta. SRB eesotsas oli Erki Piirsalu.
    Kahes rollis. Praegu on Skyrius ASi GFAS likvideerija. Kohtus andis ta ütlusi esmalt eraisikuna ja seejärel juriidilise isikuna ehk GFASi nimel. Skyrius jäi hätta, kui pidi ütlema, kes GFASi juhtidest määras ta 2007. aastal tegelema Bakuu-projektiga. Ta rääkis, et see kujunes Gildi grupis välja kuidagi loomulikult, sest ta oli varem emissioonidega tegelenud ja oli kõige kogenum. Eesti GFASiga polnud aga Skyriusel 2007. aastal Bakuu-projekti emissiooni ajal lepingulist suhet, ta töötas GFASi Leedu tütarfirma juhina. Küsimusele, mis oli GFASi eesmärk Bakuu-projektis, vastas Skyrius, et teenustasu, nagu kõigi emissioonide korraldamise juures.
    Skyrius väitis, et emissiooni ajal GFASi juhatusse kuulunud Tõnis Haaveliga ta emissiooni asjus rohkem ei suhelnud, kui palus Haavelil Piirsalule meelde tuletada, et viimane vastaks Skyriuse kirjadele. Piirsalu kohta ütles Skyrius, et usaldas teda ja et Piirsalu paistis olevat hästi kursis Aserbaidžaani maaprojektiga, mida osta kavatseti.
    Skyrius rääkis, et tegeles Bakuu-projekti puhul eelkõige investoritega suhtlemise ja võlakirjade müümisega. Ta sai investoritele koostatud presentatsioonide jaoks põhimaterjali Piirsalult, millele lisas üldiseid majandusandmeid. “Saatsime korduvalt presentatsioonide mustandeid Piirsalule kinnitamiseks, et info oleks korrektne,” sõnas ta ja lisas, et Piirsalult ehk SRB-lt saadud infot ta ei kontrollinud.
    Skyrius osales kahel projekti tutvustaval nn roadshow’l – Vilniuses ja Tallinnas. Tema roll oli tutvustada projekti. Investorid Vilniuses olid Skyriusele enamasti tuttavad ja ta võttis seal aktiivsema rolli. Tallinnas oli Skyriuse roll tutvustada ettevõtet ja seal olid kohal ka Erki Piirsalu ja Harles Liiv. Oli loomulik, et Eesti investoritega hakkasid diskussioonid toimuma eesti keeles, meenutas Skyrius. Tallinnas tutvustas projekti eesti keeles Erki Piirsalu, märkis Skyrius.
    Soovitusi ei antud. Müügitöö ei sisaldanud Sky­riuse sõnul absoluutselt soovitust võlakirju märkida. “See oleks olnud ebaeetiline. Me olime ju vastaspooled. Me ei saa anda nõu ostjatele, kas osta seda, mida müüme. Mäletan, et Hans H. Luik küsis, mida mina arvan, kui palju tema peaks võlakirjadesse investeerima. Ma vastasin talle viisakalt kirjalikult, et see on tema enda otsus ja ta saab lähtuda enda võimalustest,” rääkis leedukas.
    Skyrius: mina ei esitanud valeinfot
    Investoritele valeinfot ei esitatud, kinnitas kohtus endine Gild Bankersi partneri Šarunas Skyrius. Mõned küsimused ja vastused kohtus toimunud küsitluselt.
    Kas emissioon oli ülemärgitud või alamärgitud nendest andmetest lähtudes, mis olid Teil olemas emissiooni lõppedes? Minu arvates oli ülemärgitud.
    Täpsustage, millel Teie arvamus põhines? Märkimise perioodil pidasime nimekirja, kus meil oli potentsiaalsete investorite nimekiri, ja kontrollisime nende märkimise staatust. /…/ Paar päeva pärast märkimise lõppu selgus, et võlakirju oli siiski märgitud nõutud mahust vähem. Tegin ettepaneku, et midagi tuleks teha, et maht tuleks täis. Erki Piirsalu ütles, et ei ole probleemi väiksemas summas, et keegi ei kaeba. Ja tõesti – keegi ei kaevanud.
    Kas need seotud isikud täitsid selle kohustuse või mitte? Üks seotud osapool, Eesti juriidiline isik (Erki Piirsalu isale Enno Piirsalule kuulunud Kristatos OÜ – toim), märkis 3,3 miljoni euro eest, mis oli viiendik summast (Äripäeva andmetel toimus märkimine teiste investorite käest saadud raha eest – toim).
    Millised olid emissiooni lõpuleviimise eeltingimused? Mäletan peast kolme. Esiteks, SRB pidi määrama audiitori. Teiseks, vaja oli juriidilist arvamust selliste tehingute õiguslikkuse kohta, kus Eesti firma investeerib Aserbaidžaani ja projekti lõpetamisel saab sealt raha ka tagasi, et maksta välja investoritele. Kolmandaks, vaja oli kohaliku panga valmisolekut finantseerida laenuga arendust.
    Kas enne emissiooni lõpetamist olid need eeltingimused täidetud? Minu nägemuses olid küll.
    Kas olete kunagi väitnud potentsiaalsetele investoritele, et emitent ehk SRB on Gildi või Gildiga seotud isikute kontrolli all? Ei, absoluutselt mitte.
    Kas Te olete kunagi investoritele väitnud, et Gild või temaga seotud isikud investeerivad sellesse projekti enda vahendeid? Ei, absoluutselt mitte. Tegelikult tuleb meelde, et Tallinnas (projekti tutvustamisel – toim) oli selle kohta ingliskeelne küsimus. See oli otse mulle. Et kas Gild kavatseb ise investeerida sellesse projekti. Vastasin, et ei.
    Millel Teie arvamus põhineb, et Bakuu emissiooni käigus ei esitatud tahtlikult investoritele valeinfot? Ma tean, mis infot mina esitasin ja mina ei esitanud valeinfot, samuti ei esitatud valeinfot neis kirjades, mis laekusid koopiana ka minule.
    Kuhu laekus emissiooni käigus investoritelt raha? Tingimustes oli kirjas, et raha peab laekuma SRB-le.
    Kas Teil või Teile teadaolevalt teistel Gildi töötajatel oli sellele kontole ligipääsu? Ma ei usu, et kellelgi Gildist oli. Minul kindlasti ei olnud.
    Kas Gildil oli võimalik kontrollida, mis sellest SRB kontole laekunud rahast edasi saab? Ei.
    Millal Te saite teada, et see SRB investeerimisprojekt ei lähe nii, nagu oli kavandatud? /…/ Juba esimese kvartali aruande esitamisega rikuti kokkulepitud tingimusi. Kuid üldist infot selle kohta, et projekt ei liikunud planeeritud suunas, sain teada meediast, see oli 2007 lõpus või 2008.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.