Hiina on huvitatud Rail Balticust

“Rail Balticu projekti vastu on neil mitte ainult ehitaja ja tehnoloogia tarnija huvi,” ütles Ansip ­eile intervjuus Äripäevale. “Nad on huvitatud ka selle kaubatee valmimisest, sest prognoosivad, et kaubavahetusELi ja Hiina vahel kasvab väga järsult.”

Ansip osales Bukarestis 16 Ida- ja Kesk-Euroopa riigi valitsusjuhi kohtumisel Hiina peaministri Li Keqiangiga, millele esmaspäeva õhtul eelnes Eesti ja Hiina valitsusjuhi kahepoolne kohtumine.

“Nimetasin kohtumisel ka seda hüpoteetilist võimalust, et Rail Baltic pikeneb läbi Soome kuni Arktikani välja, ehk siis läbi Soome Norrasse. Sealt saaks olema kõige otsem tee Hiinasse. Soomes on sellised ideed praegu arendamisel ja see võib ükskord osutuda reaalsuseks,” rääkis Ansip.

Hiina valmis investeerima 10 miljardit dollarit. Agentuur Bloomberg vahendas kohtumiselt, et Li Keqiangi sõnul on Hiina Kesk- ja Ida-Euroopas huvitatud eelkõige investeeringutest infrastruktuuriprojektidesse, taastuvenergeetikasse ja põllumajandusse. Tihedamad sidemed tooksid “suuremahulisi investeeringuid ja kaubavahetuse kasvu,” ütles Hiina peaminister.

Juba mõni aasta tagasi sellesarnases formaadis toimunud tippkohtumisel teatas Hiina, et on valmis Kesk- ja Ida-Euroopasse investeerima 10 miljardit USA dollarit. Eesti puhul on räägitud 130 miljonist dollarist, mis Hiina on valmis investeerima Eesti taastuvenergia tootmise ettevõtetesse.

“Kas meie ettevõtjad on sellest koostööst selles valdkonnas huvitatud, on minul raske kommenteerida,” ütles Ansip eile. “EAS on neid vahendanud Eestisse.”

Ansipi sõnul ei ole Eesti eriti huvitatud Hiina pakutud investeeringutest infrastruktuuriprojektidesse, mille tingimus on, et tööde tegijad on Hiinast. “Meie oleme kasutanud sellisteks projektideks ulatuslikult ELi vahendeid,” rääkis Ansip. “Meie huvi sellise koostöö vastu väga suur ei ole. Paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei ole aga ELi riigid ja neil on raskusi krediidi saamisega. Seetõttu on nemad sellistest projektidest huvitatud.”

Küll aga on hiinlased teretulnud Eestis Rail Balticu hangetel konkureerima, ütles Ansip.

Bukarestis toimunud kohtumisel sõlmiti näiteks kokkulepe, et Hiina ehitab raudteeliini Ungari ja Serbia vahel. Samuti sõlmiti hulk äritehinguid peaministrite tippkohtumist võõrustanud Rumeeniaga, kus Hiina plaanib investeerida nii tuuma- kui ka tuuleenergiasse.

Hiina huvi on suurendada kohalolekut regioonis, kus osa riike hoiab rohkem ELi, teised Venemaa poole. Mõlemas suunas on suur turg.

Parim võimalus Hiina liidritega kohtuda. Ansip kiitis tippkohtumise formaati ega näe selles kiilu ajamist Euroopa Liidu riikide vahele.

“See on üks vähestest formaatidest, kus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on üldse võimalus regulaarselt kohtuda Hiina kõige kõrgema poliitilise juhtkonnaga,” ütles Ansip, kelle eelmine kahepoolne kohtumine Hiina peaministriga leidis aset 2008. aastal.

Ansipi sõnul rääkis ta Li Keqiangiga, kes on Tallinnas käinud, muu hulgas turismi arendamisest.

“Hiina jääb loomulikult Eestist kaugele, aga ka Hiina peaminister rõhutas kohtumisel, et peaksime mõlemalt poolt turismi arendama,” ütles ­Ansip ja nentis, et Eestile jäävad lähiturud praegu siiski tähtsamaks. Samas möönis ta, et Hiina on väga suure potentsiaaliga turismi lähteriik. “Keskklass kasvab Hiinas väga kiiresti ja inimesed soovivad maailma näha. Ka Eestisse on Hiina turiste hakanud tulema,” ütles Ansip.

Et Hiina turisti Euroopasse tulekul on üks suuremaid väravaid Soomes, on Skandinaavia riigid otsustanud end Hiina turistile ühiselt turundada. Ansipi sõnul teeb ka Eesti Põhjala riikidega näiteks kruiisiturismi arendamisel tihedat koostööd. Küsimuse peale, kas näiteks Balti riigid võiksid seljad kokku panna, et ühiselt oma kaubaga Hiina turule minna, jäi Ansip aga skeptiliseks.

“Küsimus ei ole praegu selles, et üksikud tootjad ei suudaks tagada piisavaid kaubamahte,” ütles Ansip.  “Põhiline on praegu, et me ei ole neid nišše avastanud, kus koostööd teha.” Kui mõnel ettevõttel õnnestub turg sisse töötada ja tekib huvi mahtu suurendada, küllap tekib siis ka majanduslik koostööpinnas Balti riikide vahel, jäi peaminister äraootavaks.

Eesti võimalikest koostöövaldkondadest ­Hiinaga nimetas Ansip veel teadus- ja haridusalast koostööd. “Juba praegu on meil umbes sadakond ­Hiina üliõpilast. Oleme huvitatud sellest, et hiinlased tunneksid rohkem huvi meie ülikoolide ingliskeelsete programmide vastu,” ütles Ansip.

Ka kaubavahetuses on arenguruumi, praegu on Hiina väliskaubanduspartnerina 10. kohal.

Hiina peaminister kutsus Eesti valitsusjuhti ametlikule visiidile ja sai Andrus Ansipilt küllakutse Eestisse.

Buldooser töötab tühikäigul

EASi Eesti ettevõtetele mõeldud meede, mis pidi Hiina turgu tundvate konsultantide abil Eesti firmadel aitama Hiina turule siseneda, läks esimese katsena aia taha.Üks pakkumisel osalenud firma vaidlustas pakkumise tulemused ning lõpuks otsustas EAS hanke üldse tühistada. EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase sõnul jõudis EAS järeldusele, et hankedokumendis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ei ole võimalik pakkumusi objektiivselt ja läbipaistvalt hinnata, mistõttu ei ole tagatud pakkujate võrdne kohtlemine.Pakkumise tulemused vaidlustanud OÜ Advisio, nüüd ­Civitta, sai riigihangete vaidlustuskomisjonis kaks korda õiguse, kuid lepingut ei saanud. “Sellisest olukorrast on pehmelt öeldes hämmeldunud ka meie välispartnerid,” märkis Civitta partner Ander Ojandu.Korjase sõnul jätkab EAS projektidega, mis aitavad ettevõtetel Hiina turule siseneda. Näiteks on 2014. ja 2015. aastal plaanitud teha Hiinasse mitu kontaktreisi.