Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Heas vormis vanameister
Elton Johni uskumatu järjekorranumbriga 31 stuudioalbum “The Diving Board” üllatab oma tõsidusega.
Kireva esinemislaadi ja muusikalise vigurimehe mainega Johni viimane kauamängiv on mahukas, kuulamisjärge ootab 15 pala. Ja kuulata tasub, sest tegu pole kiirelt kokkuloobitud kogumikalbumiga, vaid uue materjaliga. Lisaks rõõmustab see, et tavaliselt vanameistrite eale iseloomulikult saabuv nostalgianõrkus ei tundu Johni puudutanud olevat.
Album on hea. Elton kõlab kui vanasti. Vokaal ei ole ainult enam nii püüdlikult emotsionaalsust täis süstitud kui varem ja ka klaver, mille taga taas vanameister ise, ei sillerda enam nii püüdlikult. Kokku kõlab aga kõik hästi, sest Elton John on albumit kokku pannes teinud koostööd ka oma sõnasepast sõbra Bernie Taupiniga, kes Johni meloodiatele südamessepugevad sõnad on kirjutanud.
Üsna ühetaoliselt kõlaval uuel albumil erilisi särajaid või järgmist suurt hitti nagu “Rocket Man” või “Tiny Dancer” pole, ent eelnimetatud ajastu vaimsus ja meeleolu on taasloodud. Album on kadunud kauneid aega meenutav tervik.
Hinnang
Elton John – “The Diving Board”
Hinnang: 7